Eesti uudised

Erich Kriegeri kahtlasest sõidustiilist teatajaid oli teisigi (167)

Liis Vaksmann, 30. jaanuar 2018, 13:50
Foto: Kuvatõmmis/Kuuuurija/TV3
Esmaspäevane "Kuuuurija" paljastas Erich Kriegeri väidetava alkoholijoobes autojuhtimise.  

Tallinna külje all asuva Peetri küla elanikud jäädvustasid oma pardakaamerasse video, kuidas 7. detsembri õhtul vuras alevis ringi kahtlase sõidustiiliga hõbedane auto. Autojuhi sõidustiil andis alust arvata, et roolis on alkoholi pruukinud isik. Autot asuti jälitama kuni juhi koduukseni, mil selgus, et tegemist on ka varem politseiga pahuksis olnud Erich Kriegeriga. Päev peale saate eetrisse minemist selgub, et joobekahtlusega juhist teavitas politseid ka teinegi tähelepanelik liikleja.

Foto: Kuvatõmmis/Kuuuurija/TV3

Samal teemal

„Kahetsen, et ei jõudnud enne Kriegeri lugu eetrisse minekut teile kirjutada, sest mina olin ka üks tunnistajatest, kes oma silmaga nägi, kuidas Krieger purupurjus olekus autot juhtis,“ kirjutab Heleri Katrin Lustile läkitatud kirjas, kes sõitis tol samal õhtul Kriegeri autost mööda koju.

„Imestasin, miks auto on nii keset sõiduteed ennast parkinud. Lähemale sõites märkasin, et auto kõrval urineerib silmnähtavalt tuikuv meesterahvas ja lootsin, et ta on antud autos vaid kõrvalistuja, sest sellises olekus auto juhtimine on täielik hullumeelsus,“ tunnistab naine. „Sõitsin auto kõrvale ja aeglustasin oma sõitu veidi, et veenduda, kas mees on üksi või on autos kaasreisija. Veendusin, et autos pole rohkem kedagi. Järelikult on silmnähtavalt tuikuv mees hetkel ise autoroolis - sain šoki.“ Nähes seda, helistas Heleri kohe politseisse ja edastas korrakaitsjatele täpse asukoha koos automargiga. 

„Mulle lihtsalt ei mahu pähe, kuidas on see võimalik, et purupurjus rooli istunud joodiku karistamiseks midagi politsei ette ei võtnud. Miks politsei kaaskodanike kõnedele ei reageeri, et purjus juhte autoroolist kõrvaldada? Kuidas pean siis järgmine kord reageerima, kui purjus juhti näen? Kas pean teda vägisi auto kõrval kinni hoidma, kuni politsei lõpuks aega leiab, kohale sõidab ja veendub, et jaa, juht on purjus?“ avaldab Heleri hämmingut, miks juhtunu osas pole politsei menetlust alustanud ega suutnud õigeaegselt kohale tulla. „Sõitsin veel ise samal õhtul koju ja süda jäi valutama, et kas politsei ikka sai juhi kätte või mitte, aga tundub, et isegi videotõendusest ei olnud politseile kasu.“

Samuti avaldab naine imestust, miks politsei esmaspäeval ilmunud intervjuus ei maininud, et "Kuuuurijas" kõnelenud pere tehtud kõne ei olnud ainukene, mis tol õhtul hädaabinumbrile tehti. „Võib-olla oli peale minu kõne veel teisigi inimesi, kes purupurjus autojuhist teada andsid,“ avaldab ta arvamust.

Õhtuleht, 30. jaanuar 2018.Foto: Õhtuleht

Politsei sõnul tuli esimene kõne Häirekeskusesse kell 18.33 ning kell 18.36 jõudis info patrullideni. Patrull liikus Tallinnast Peetrisse ning jõudis kohale kell 18.57ks, kui auto oli juba pargitud ja juht lahkunud. Kokku andis juhtunust häirekeskusele teada kaks erinevat inimest.

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Hannes Kullamäe viitab, et üksnes välised tunnused ja inimese käitumine ei saa olla süüteomenetluse alustamise aluseks, kui alkoholi olemasolu juhi organismis ei ole eelviidatud meetmete abil tuvastatud. Nii alkoholi olemasolu kui kogus juhi organismis tuvastatakse vastavalt korrakaitseseaduse sätetele kas tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. 

„Mõistan inimesi, kes ütlevad, et kui inimene tundub joobes, siis ta ka seda suure tõenäosusega on, aga seda väidet tuleb juriidiliselt tõestada. Selle juhtumi puhul on pardakaamera salvestisele küll fikseeritud sõiduki tavapäratu sõidujoon ning võib tunduda, et juht on joobes, kuid kuivõrd juht lahkus pärast sõiduki parkimist oma eluruumidesse, ei ole võimalik kahtlusteta väita, et ta ei tarvitanud alkoholi hiljem,“ ütleb Kullamäe. „Olukorras, kus juhil oli sõiduki juhtimise ja joobe tuvastamise vahelisel ajal võimalus alkoholi tarvitada või juurde tarvitada, ei saa teda vastutusele võtta, sest pole teada, milline oli tema seisund sõiduki juhtimise ajal.“

Kullamäe möönab, et ka väljakutsele reageerival politseipatrullil kulub sündmuskohale jõudmiseks alati teatud aeg. „Ja juht ei viibinud pärast sõidu lõpetamist ka sündmust pealt näinud inimese katkematus vaateväljas, vaid lahkus oma eluruumi, mistõttu on tagantjärele pea võimatu tõestada, et ta juhtis sõidukit alkoholi tarvitanuna. Sarnastes olukordades puudub politseinikel ka õigus inimese eluruumi siseneda, sest korrarikkumist enam ei esine. Seetõttu käitusid politseinikud ka selliselt, sest kõnealusel juhul puudus menetlusperspektiiv. Siiski möönan, et nad oleksid võinud koputada juhi uksele, et juhiga juhtunust vestelda.“

Kullamäe kiidab Erich Kriegerile järgi otsustanud autojuhti. „Juht käitus kiiduväärselt.  Kahtlase sõidustiiliga sõidukile järgnemist tasub kaaluda siis, kui sellega ei rikuta seadust ega seata ohtu ennast ja teisi. On oluline, et sõidukile järgnemine ei tekita ohte juurde, kuid esmatähtis on nähes juhti, kes liikleb ohtlikult ning võib olla roolis alkoholi tarvitanuna, helistada Häirekeskuse numbrile 112.“

Videomaterjal võimalikust korrarikkumisest võib olla kasu süütegude menetlemisel. „Tänu neile on mitmed liiklusraevu juhtumid ja –rikkumised saanud lahenduse. Salvestise väärtus tõendina sõltub siiski konkreetsest juhtumist.“

167 KOMMENTAARI

n
31. jaanuar 2018, 22:05
No spoeditegija see mees küll pole Õllekõht üle vatsa rippumas Iga meedik võib antud kodaniku näkku vaadates tõdeda et tegu ikka pudeliarmastajada Näg...
(loe edasi)
n
Nomida 31. jaanuar 2018, 14:36
Härra ütles, et tuli trennist. Endal jalakesed nii hullusti haiged, et ei seisa püstigi. :)
Loe kõiki (167)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee