Eesti uudised

Sults hariduse teemal: Aaviksoo ohustab Eesti tulevikku (35)

Toimetas Maria Rozbaum, 30. jaanuar 2018, 12:10
Märt Sults Foto: HEIKO KRUUSI
Õpetaja ja riigikogu liige Märt Sults ei nõustu Jaak Aaviksoo väljaütlemisega nagu võiks tulevikus gümnaasiumidiplomita ülikooli astuda. Sults nimetab säärast juttu lihtsalt hämaks.

"Endine haridusminister Jaak Aaviksoo on hakanud haridusteemal, pika pausi järel, jällegi kõvasti sõna võtma. Nüüd siis uus mõte, et ilma gümnaasiumidiplomita saab ka kõrgkooli/ülikooli astuda … peab ainult sisseastumiseksamid ära tegema. Aaviksoo, räägi ikka õigete sõnadega. Pikaaegse koolijuhi kogemusega ning reaalaine õpetajana võin ikka üldistada Aaviksoo sõnavõtu/mõttevälgatuse lihtsalt hämaks!" avaldab Sults arvamust.

Gümnaasiumi lõpetamiseks ja vastava diplomi saamiseks on praeguse seaduse järgi vaja läbida gümnaasiumis ettenähtud õppekava ning sooritada nn. riigieksamid. Kui üks nendest kriteeriumitest on sooritamata, ei loeta gümnaasium läbituks ehk siis ei saa lõputunnistust/lõpudiplomit.

Riigieksamid, oma algusaastatel, olid Sultsi hinnangul oma eesmärki taotlevalt positiivse sisuga: õpilane sai valida ise riigieksami sooritamiseks õppeaineid (matemaatika ning kirjand olid kohustuslikud) ning riigieksamid olid ka sisseastumiseksamiteks ülikooli. Siit johtuvalt oli ka kontrollitavate teadmiste maht gümnasistile vastav/kohane.

"See kehtis seni, kuni meedia hakkas koostama koolide „edetabeleid“, sealt alates hakkas pihta koolides riigieksamiteks dumping, mis omakorda kaotas pedagoogilise ja haridusliku sisu riigieksamitest: oli tähtis vaid sooritustulemus või siis sooritusvõimekus, keegi ei hinnanud enam gümnasisti teadmistes toimunud NIHET, mis peaks nagu olema õppimise ja omandatu mõõdupuu. Riigieksamid jooksid lihtsalt sisust tühjaks ning riigile mõttetuks püsikuluallikaks, ca miljon eurot aastas kulutab riik gümnasistidele riigieksamite korraldamiseks ( 700 õpilasega kooli aastaeelarve)," nendib õpetaja.

Siit teeb Sults järelduse: riigieksamite korraldamine gümnasistidele tuleb lihtsalt lõpetada. Koolieksamite ning koondhinnete põhjal väljastatakse gümnasistidele haridust tõendav dokument, mille alusel on ta akrediteeritav ülikooli sisseastumiseksamitele lubamiseks. Riigieksamite sooritamine/mittesooritamine ei ole kriteeriumiks, eriti veel siis, kui selleks, et saada positiivne tulemus riigieksamil, piisab 1 punktist 100-st.

"Nii et hr Jaak Aaviksoo, ära häma! Sa tekitad õpilastes väga erinevaid emotsioone, milledest kõige ohtlikum on, et õppida ei olegi enam vaja, saab ka niisama ülikooli. Sa devalveerid haridust mõlemalt poolt! Sa räägi ikka kõva häälega, et gümnaasiumi lõpetamise kriteeriumiks olnud riigieksamid on ajast ja arust ning see praktika tuleb otsekohe lõpetada ning et ülikoolidesse astumiseks tuleb taastada sisseastumiseksamid, millede raskusaste on üles ehitatud, Eestis, gümnaasiumitele kehtivatele nii aine- kui ka õppekavadele ning on läbitud seaduses/ainekavades ettenähtud kursuste arvud," põrutab riigikogu liige.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee