Eesti uudised

Miljonid jäid saamata: Läti võttis ära Eesti aktsiisitulud (139)

Marvel Riik, 29. jaanuar 2018, 22:35
AKTSIISID LÄTTI: Maksuameti arvutuse järgi jäi riigikassal oodatud alkoholiaktsiisist puudu 33 miljonit. Põhjusena toob maksuamet välja eestlaste üleüldise alkoholi tarbimise vähenemise, aga ka Läti piirikaubanduse kasvu.Foto: Aldo Luud
Maksu- ja tolliameti hinnangul jäi Eestil ainuüksi Läti alkoholiralli tõttu saamata umbes 30 miljonit eurot. Sellele vaatamata on Eesti eelarveootus positiivne, kuna tarbimis- ja tööjõumaksud laekusid möödunud aastal oodatust paremini.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid ja peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tõdesid 2017. aastat kokkuvõtval pressikonverentsil, et maksudes vaadatuna oli läinud aasta riigile igati hea. Maksutulu saadi 412 miljonit eurot tunamullusest enam ehk kokku ligi 6,7 miljardit.

Samal teemal

 „Eesti on väike riik, mistõttu on oluline, kuidas läheb riigi suurematel maksumaksjatel,“ märkis Laid, kelle hinnangul on Eestis umbes 5000 ettevõtet, kes toovad ligikaudu 90% Eesti maksutuludest.

Positiivse tulemuse taga nähakse kahe suurema maksuartikli – sotsiaal- ja käibemaksu – oodatust paremat kogumist, mis varjavad ühtlasi palju räägitud kütuse- ja alkoholiaktsiisi kehva laekumist. Maksuameti kassapõhisest arvutusest selgub, et näiteks alkoholiaktsiisi jäi võrreldes oodatuga saamata 33 miljonit. Põhjusena toob maksuamet oma aasta kokkuvõttes välja eestlaste üleüldise alkoholi tarbimise vähenemise, aga ka Läti piirikaubanduse kasvu. Kütuseaktsiisi laekus oodatust 23 miljonit eurot vähem.

Võitlus ümbrikupalgaga, mida saab iga 12. töötaja

Kuigi maksuameti peadirektori sõnul on maksuaugud jäänud esimest korda alla viie protsendi, mille eest tuleb tänada heal järel olevat majandust, seab amet suurimaid eesmärke just nende vähendamises ja kavandab drastiliselt kärpida ümbrikupalga saajate arvu. Ümbrikupalkades on maksuameti hinnangul varjus 109 miljonit saamata eurot.

„Kaheksa kuni kümme protsenti palgasaajatest saab ümbrikupalka, ehk iga 12. töötaja. Meie eesmärk on seda järgmise nelja aasta jooksul poole võrra vähendada,“ rääkis maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann. „Kõige enam kipub ümbrikulapalka maksma ehitussektor. Umbes sama suure panuse annavad toitlustus- ja majutusasutused.“

Maksuameti juhtide sõnul tuleb ümbrikupalga maksmine muuta võimalikult ebamugavaks. Teistel rinnetel peab maksuamet võitlust salaturuga ning ebaseaduslike kaupade, nagu narkootikumide ja relvade sissetoomisega. Salaturul on viimasel aastal kasvanud sigarettide osa.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid ja peadirektori asetäitja Rivo ReitmannFoto: Robin Roots

Pistelised kontrollid

Saamaks olukorrast pilti, tegi maksuamet reidi 30 asutusse Lõuna-Eestis, Pärnus ja Tallinnas. Viie asutuse puhul alustati menetlust, kuna laost leiti alkoholi, mis ei olnud Eesti maksumärgiga. Seejuures kuuldakse erinevaid selgitusi – „Isiklik tagavara“, „Hoiustan sõbra eest!“ –, aga mitte tõde, et varjatult müüakse klientidele Läti maksumärgiga jooke. „Aga need on üksikud juhtumid,“ ütles Reitmann, kelle sõnul tõid kontrollkäigud välja hoopis teised probleemid: registreerimata töötajad ja ümbrikupalgad.

Kommenteerides, kuidas edenevad maksuameti püüdlused nabida Läti piiril kinni ebaseaduslikud alkoholi edasimüüjad, ütles Reitmann, et maksuameti ametnikud teevad kahtluse korral pistelisi kontrolle ning on olnud juhuseid, kus kontroll on ennast õigustanud. „On olnud kordi, kus alkoholi osteti üle lubatud koguse,“ märkis maksuameti peadirektori asetäitja.

„Kui sa tood Lätist 110 liitrit õlut, siis see on lubatud. Kui sa aga tood 1200 liitrit, siis see, mis on lubatust üle, tuleb maksta Eesti aktsiisina,“ tõi Reitmann näite. „Need on üksikud juhtumid, vähem kui korra kuus.“

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee