SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 25. koht: Eesti rahva suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare (3)

A. H. Tammsaare loomingu keskne teos, viieköiteline epopöa „Tõde ja õigus“ ilmus aastatel 1926–1933. Avara läbilõikega Eesti ühiskonna arengust 1870. aastatest kuni 1930. aastateni esitas Tammsaare oma arusaama, mille järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda. Huumori ja satiiriga vürtsitatud elusaaga kirjeldustes leiab iga eestlane midagi endale omast. Kuigi tänu eestlaste elu mõtestamisele on romaan muutunud ajatuks, nõuab Eesti elu enim mõjutanud romaani lugemine tänapäeval ka ajastu konteksti tundmist ja mõistmist.

Tänu suurromaanile kujunesid kirjaniku isikliku eluga seotud kohtadest Eesti kultuuriloos omaette mõisted. Alates pesudonüümist Tammsaarest (tema kodanikunimi oli Anton Hansen), mille ta võttis endale sünnitalu nime Põhja-Tammsaare järgi, kuni sünnipaiga jäädvustamiseni „Tõe ja õiguse” I osa tegevuspaiga Vargamäena. Õpingud Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis jäädvustas Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II osas Mauruse koolina.

Suurkirjanik tuli kirjandusse 20. sajandi algul külajuttudega, millele peagi järgnesid linna haritlasnoorte elu kajastavad impressionistlikud üliõpilasnovellid. Romaan „Kõrboja peremees“ (1922) äratas ka rahvusvahelist tähelepanu. 1930. aastail, pärast suurromaani „Tõde ja õigus“ valmimist, avaldas kirjanik mitu psühholoogilise koega romaani. 1939 jõudis ta mütoloogiat ja realismi ühendades uue ja üllatava kvaliteedini romaanis „Põrgupõhja uus Vanapagan“. Ta on kirjutanud ka kaks silmapaistvat näidendit – „Juudit“ ja „Kuningal on külm“ – ning rohkesti erudeeritud ja paradoksiderohket esseistikat.

Tammsaare suri 1. märtsi õhtul 1940 südamerabandusse. Tema matused korraldas riik. Ärasaatmisele Estonia kontserdisaalist Metsakalmistule tuli ligi 10 000 inimest. Tammsaare pärandit jäi korraldama tema lesk Käthe Hansen, kes tegi seda erilise innuga. 30. jaanuaril 1978, kui täitus 100 aastat meie suurkirjaniku sünnist, sai teoks Käthe ammune unistus – nende ühises kodus Kadriorus avati Tammsaare majamuuseum (praegu Tallinna kirjanduskeskus koos Eduard Vilde majamuuseumiga). Juubeliaastaks uuendati ka kirjaniku kodukoha Põhja-Tammsaare talu väljanägemist ja ekspositsiooni. Tema sünniaastapäeva tähistati UNESCO kaudu kogu maailmas – juubeliüritusi korraldatakse Helsingis, Moskvas, Pariisis ja mujalgi.

Meie suurkirjaniku mälestust hoitakse elus mitut moodi. 30. jaanuaril 1978 avati Tallinna kesklinnas Tammsaare mälestusmärk (kujur Jaak Soans, arhitekt Rein Luup), millest sai nõukogude aja algul lõhutud rahvuslikke ausambaid asendav sümbol. Peale selle on kirjanikule püstitatud ausambad Järva-Madisel (1936) ja Kadriorus tema muuseumi ees (1991). Tammsaarele on pühendatud mitu kohanime ja tema nime on kandnud mitu organisatsiooni. Tammsaaret kujutati aastatel 1992–2010 käibinud Eesti 25kroonisel pangatähel. 1978. aastast antakse välja A. H. Tammsaare nimelist Albu valla kirjanduspreemiat ja Tammsaare romaaniauhinda.

Allikad:

XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1.01.1900 – 16.06.1940 / III osa, 1.11.1961–20.01.1981 (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 / 2006.

Kirjanik Tammsaare: elu ja looming / Tammsaare maja. Tallinna kirjanduskeskuse veebikülg: 2017.

Anton Hansen Tammsaare. Eesti kirjanike muuseumide ühingu veebikülg: 2016.