(Aldo Luud)

Olen nõus mõtetega, mida väljendas Õhtulehes Tiina Tuum – hüsteeria on läinud üle igasuguste piiride ja eestlased on minetamas kainet mõistust. Näiteks „kanakarja kambakas“ on vana ilus eestikeelne väljend ja sellisena igati õigustatud – surnuks nokkimine on tõesti kole, olen seda ise pealt näinud.

Kas inimestel pole tõesti muud teha, kui kooris iga asja peale karjuda „Süüdi! Pooge üles! Lööge maha!"? Ma ei ole Tiit Ojasoo ega Urmas Reinsalu fänn, kuid kumbki neist ei vääri sellist tähelepanu.

Jaga artiklit

36 kommentaari

O
On aeg.  /   13:06, 30. jaan 2018
Meil on paraku asjad läinud nii, et süüdi mõistab inimesi ajakirjandus, mitte kohus. Ajakirjandus ei löö millegi ees põnnama kui aga müüva loo kokku saab ja kahjuks on see hall mass, kes ise midagi mõtelda ei suuda, varmas neile kaasa kisama. Kahjuks on nii, et see kisajate vähemus suudab nii palju toota, et kõik muu ja oluline selle tagant välja ei paista. Aeg oleks hakata neid "ajakirjanikke" oma sõnade eest vastutama sundida ja mõnele korralik karistus väänata, et teistel natukegi hirm hakkaks nende hüsteeriate levitamise pärast.
!
!!!  /   10:46, 30. jaan 2018
Karjainstinkt! Ja samas hirm teistest kuidagi erineda. Ise mõelda ning otsustada. Et mida nad siis minust küll mõtlevad, kuima midagi muud teen või teisiti ütlen?
Kunagi kirjutas akadeemik Gustav Naan umbes sedasi (lugesin ajakirjas Horisont). Massiteadvuse ning tegutsemise kohta Et teatavasti on kett just niisama tugev, kui on tema kõige nõrgem lüli. Ning mass niisama rumal ning agressiivne, kui on selle kõige l0llim esindaja. Sest massipsühhoosis joondutakse mitte arukamate, vaid aktiivseimate l0llide järgi.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis