Keskhariduseta ülikooli? EBS-i rektor Arno Almann: see on täiesti mõeldav (41)

Täna ilmus Eesti Päevalehes lugu, mis rääkis kõrgharidusseadustiku muudatusest ning sellest, et edaspidi on võimalik kooli õppima asuda varasemat haridust ametliku diplomiga tõendamata. See muudatus võib hakata kehtima nii ülikoolide, aga ka tavakoolide puhul. Seega võib ette tulla, et bakalaureusekraadi võib pääseda omandama keskkooli tunnistuseta inimene, gümnaasiumisse võib õppima asuda aga põhikoolitunnistuseta õppur.

"Esmalt tooksin esile, et kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu eesmärk on vähendada meie kõrghariduse korralduse ülereguleeritust kehtivas õiguskorras, tuua sisse enam paindlikkust ning arvestada neid muutusi, mis on toimunud ja õigustanud teiste riikide praktikas," kommenteeris EBS-i rektor võimalikku seadusemuudatust.

Samas rõhutas Almann, et selle eesmärgi saavutamisega peab kaasnema ka kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime kasv rahvusvahelisel tööjõu turul. Kavandatavad muutused loodavates regulatsioonides peavad seda toetama ja arvestama.

Otsustamine peab jääma ülikoolile

Almanni meelest ei saa kõrghariduse tasemete läbimisel ühe taseme vahelejätmise võimalust reguleerida üldise normiga, vaid tegemist on individuaalsete juhtumitega, mille otsustamiseks peab kõrgkoolil olema seaduses antud piirides diskretsiooniõigus ja sellega kaasnev vastutus.

"Haridustasemetel teadmiste ja oskuste omandamist võib piltlikult võrrelda liikumisega trepil, kus iga järgmisele astmele astumisel peab saama eelnenud astmelt kindel toetuspunkt. Vastasel juhul ei saa välistada kukkumist," arutles rektor ning lisas, et haridustasemete läbimisel tasub olla paindlikkuse poolt, kuna seeläbi avarduvad ka õppurite võimalused.

"Me peame arvestama, et kiiresti muutuvas maailmas on tänapäeva noortel võimalus võtta avatud õppena erinevaid kursusi maailma juhtivatest ülikoolidest. Kuidas neid läbitud kursusi integreerida konkreetse ülikooli õppekavadesse ja arvestada õpiväljundite saavutamisel, peab jääma kõrgkoolide otsustada," usub Almann.

Rektori sõnul toimub paljudes EBS-ipartnerülikoolides diskussioon selle üle, kuidas rakendada kõrghariduses tuntud 3+2 mudelit, ning kas on võimalik viieaastane tsükkel läbida ka lühema või vajadusel ka pikema aja vältel.

"Ka siin tuleks rakendada paindlikke regulatsioone ja anda kõrgkoolidele otsustusõigus. Estonian Business Schoolil ainsa eraülikoolina, kellel on ka tegutsev filiaal Helsingis, on kohustus käia kõigi muudatustega kaasas ja olla ajast ees ning järgida sealjuures kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse andmise eesmärke," kinnitas Almann, et nemad läheksid seadusemuudatusega igal juhul kaasa.