(GREGOR FISCHER)

Jüri Adams, riigikogu liige, Vabaerakond: Meil saab olla kaht tüüpi rahvahääletust. Esiteks selline, kus rahvas peab mingi eelnõu kas tagasi lükkama või heaks kiitma, et see hakkaks seadusena kehtima. Teiseks aga selline, kus rahvas vastab nn põhimõttelisele küsimusele jah või ei.

Selleks, et riigikogu teeks rahvahääletuse korraldamise otsuse, on vaja, et keegi selle algataks, st esitaks rahvahääletuse korraldamise eelnõu riigikogule arutamiseks. Seda võib teha iga riigikogu liige. Riigikogu saab langetada otsuse korraldada rahvahääletus lihthäälteenamusega (st poolt peab olema rohkem riigikogulasi kui vastu).

Kooseluseadus võeti vastu eelmise riigikogu koosseisu ajal, kuhu ma ei kuulunud. Kui seda hinnata, siis polnud kooseluseaduse pooldajatel mingit põhjus mõelda rahvahääletusele. Seda tegid ehk need, kes olid selle vastu. Kuid neil poleks olnud jõudu seda teoks teha.

Samasooliste õigustega seotu on nn vähemuste teema. Läänemaailmas on omaks võetud kultuuriline põhimõte, et nende õigusi käsitlevaid teemasid ei panda kunagi rahvahääletusele.

Andre Hanimägi, Keskerakonna avalike suhete juht: Praegusel koosseisul puudub kooseluseaduse suhtes konsensus. Milline on aga olukord juba vähem kui aasta pärast, saab näha, kuid seni valitseb arusaam, et liigutakse edasi nende küsimustega, mille lahendamine on võimalik ja vajalik.

Martin Helme, EKRE fraktsiooni juht: Rahvahääletuse korraldamiseks on vaja riigikogu otsust ja see peab saama 51 poolthäält. Samas vajab näiteks kooseluseaduse tühistamine ainult poolthäälte enamust, seega saab seda teha ühe häälega, kui keegi ei hääleta vastu. Praeguses koosseisus ei paista olevat 51 häält, et panna kooseluseaduse tühistamine rahvahääletusele.

Jürgen Ligi, Reformierakonna fraktsiooni juht: Sel teemal pole võrreldavat kaalu põhiseaduse ega Euroopa Liitu kuuluvusega, mille suhtes on rahvahääletus korraldatud. Peaksime vältima ühiskonnas uute pingete kruvimist. Sel teemal lähevad arvamused lahku, aga samas pole kooseluseadus ära võtnud kellegi õigusi, seega pole asi uut tüli väärt.

Liisa Oviir, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Vastavalt põhiseadusele on riigikogul õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele, kuid seda ei saa teha kehtiva seaduse suhtes. Sinna alla läheb ka kooseluseadus. Samuti ei sõltu demokraatlikes riikides vähemuste õigused enamuse arvamusest ega heakskiidust. Seega ei saa kooseluseadust rahvahääletusele panna.

Vastavalt põhiseadusele on kõigil, sh samasoolistel, õigus perekonnaelu kaitsele. Seda on kinnitanud nii riigikohus kui ka praegune ja eelmine õiguskantsler. Mis omakorda näitab, et kooseluseaduse puhul viiakse tegelik olukord vastavusse põhiseadusega.

Priit Sibul, IRLi peasekretär: IRL soovis kooseluseaduse küsimuse juba siis rahvahääletusele panna, kui riigikogu seda 2014. aastal menetles. Me ei karda rahva arvamust, vaid oleme tahtnud seda järgida. Hääletust pelgavad poliitilised jõud, kes surusid kooseluseaduse suurema osa rahva arvamust ignoreerides läbi ega ole ilmselgelt huvitatud, et see pannakse rahvahääletusele. Ühiskondliku konsensuse saavutamiseks oleks see aga vajalik, sest aitab lepitada eri arvamusel olevaid pooli.

Jaga artiklit

54 kommentaari

T
tiit "Sibul"  /   20:09, 10. veebr 2018
tuleks võtta kümme päevakorralist küsimust ja panna see küsimustik hääletusele.Näiteks kas meile meeldib ahvide planeet,vikerkaar jne.jne.
M
maakas  /   19:15, 2. veebr 2018
Miks peaks igasugu jama peale maksumaksja raha raiskama???

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis