Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 28. koht: vastaka tähendusega purjeregatt ja olümpiarajatised Tallinnas (2)

Indrek Riigor, 27. jaanuar 2018, 00:01
Foto: Laura Oks
1980. aasta suvel Tallinnas toimunud Moskva olümpiamängude purjeregatt oli üks vastuolulisemaid okupatsiooniaja sündmusi. Regatti võis võtta kui Eesti okupeerimise tunnistamist, samas poleks Tallinn olümpiata nii põhjalikult muutuda ja kaasajastuda saanud.

Moskva olümpiamängud läksid ajalukku, kui üks enim boikoteeritud mänge. 1979. aastal tungis NSV Liit Afganistani ja paljud lääneriigid otsustasid olümpial mitte osaleda. Eesotsas USAga teatas mitteosalemisest 63 riiki. Mitu riiki saatis küll oma sportlased Moskvasse (nt Suurbritannia), kuid need võistlesid olümpialipu all. Mängudel osales 5179 sportlast 80 maalt. Enim medaleid pälvis võõrustajamaa, kelle koondises võitsid kolm kuld-, ühe hõbe- ja kaks pronksmedalit ka eesti sportlased.

Samal teemal

Olümpia purjeregatt otsustati korraldada Tallinnas. See tekitas palju pahameelt Eesti vabaduse eest seisjates. Nii Kodu-Eesti dissidendid kui ka Välis-Eesti aktivistid tegid mitu pöördumist, milles juhtisid tähelepanu Nõukogude süsteemi inimvaenulikkusele ja Moskva anneksioonipoliitikale Baltimaades ning kutsusid olümpiakomiteesid üles mitte osalema olümpiamängudel, mis teenivad diktatuuririigi propagandistlikke eesmärke.

Regatt siiski toimus, sellel osales 156 purjetajat 23 riigist. Korraldava meeskonna 9000 inimese kõrval mõjus võistlejate hulk imepisikesena. Eestlastele pakkus regatt irriteeriva hetke, kui Finn-klassi võitjate autasustamisel olümpiakulla võitnud soomlase Esko Reckhardti auks kõlas okupeeritud Eesti pealinnas Soome hümn, mille meloodia on Eesti hümniga sama.

Huvitava nüansi pakkus ka peakorraldaja Arnold Green, kel väidetavalt vääratas avatseremoonia kõne ajal keel ja ta ütles, et regati ettevalmistavaid töid oli tehtud „mesilase unisusega“. Kas just „unisusega“, kuid regati puhuks valminud ligi 50 uue objekti ehitamine oli alanud juba viis aastat vanem.

Tallinn rikastus tänu olümpiaregatile paljude rajatistega, milleta me linna enam ette ei kujutaks. Piritale ehitati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (TOP) koos jahtklubi, pressikeskuse, olümpiaküla, hotelli, jõe- ja meresadama ning rannahoonega, kuhu hakkas viima rekonstrueeritud Pirita magistraaltee.

Kesklinnas valmis 28korruseline hotell Olümpia, mis mahutas 810 külalist, Viru väljaku äärde kerkis uus peapostkontor, vanalinnas avati taastatud Niguliste muuseum-kontserdisaal, Ülemistel tervitas Tallinna saabujaid lennujaama uus hoone ja Kloostrimetsa tee ääres hakkas linna ilmestama 314meetrine Tallinna teletorn.

Viimase suurehitisena valmis V. I. Lenini kultuuri- ja spordipalee, praegu Tallinna linnahallina tuntud hoone ühes 4200kohalise vaatesaali, jäähalli, kohvikute ja teiste ruumidega. Originaalse lahenduse eest pälvis linnahall 1983. aastal biennaali Interarh-83 grand prix’ ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu on linnahall arvatud ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall oli ainus nõukogude perioodil kerkinud mereäärne avalik objekt ja omab seetõttu nii kultuurilist kui ka linnaruumilist tähtsust, mis praegu ootab uut elluäratamist.

Allikad:

· XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. III osa, 1.11.1961–20.01.1981 (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.

· Tallinna Linnahall, 1980–1981. Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee/public.php

· Indrek Schwede „Tallinna olümpiaregatt – kas pidu või alandus?“. Eesti Päevaleht, 22.07.2000.

· Argo Ideon „Olümpiaregatt tõi Tallinnale paljude tuntud rajatised“. Postimees, 21.07.2010.

2 KOMMENTAARI

o
Odin 28. jaanuar 2018, 23:23
Kui jutt juba Greenile läks, siis A. Greenil on Jevgeni Ossinovskiga midagi ka ühist. Mõlemad avalikkuse ees agarad karskuse eest võitlejad. Sm Arnold oli isegi Joomisega Võitlemise Komisjoni esimees.
p
poliitiline 28. jaanuar 2018, 21:58
sissejuhatus on ,,vägev", aga edasi tuleb ka mõistlikumat juttu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee