Suur osa laevaühenduse taastamisel oli Soome president Urho Kaleva Kekkoneni visiidil okupeeritud Eestisse 1964. aastal. Juba järgmise aasta suvel, 7. juulil 1965 sõitis mootorlaev Vanemuine Eesti NSV juhtkonna esindajatega Helsingisse ja naasis sealt järgmisel nädalal Soome riigitegelastega. Moskva nõudmisel sai Tallinna–Helsingi laevaliinile monopoolse õiguse vaid Nõukogude Liit ja nii sõitis sellel liinil kõigepealt mootorlaev Vanemuine, seejärel mootorlaev Talllinn ning alates 1980. aastast reisilaev Georg Ots.

Georg Otsa projekti tellis Nõukogude Liit Poolalt. Nimena kaaluti ka Paul Kerest, kuid Georg Otsa kasuks kallutas tema tuntus nii Venemaal kui ka Soomes. Juunis 1980 sõitis Georg Ots esimesele reisile ja oli 1980. aastatel nii Nõukogude eliidi, julgeoleku kui ka väheste õnnelike tavasõitjate meelispaiku nii üle lahe reisimiseks kui ka pidutsemiseks.

Ristsed mürglipaigana sai laev kohe pärast olümpiaregatti, kui koju naasvad soomlased ja taanlased omavahel kaklema läksid. Laeva kartser jäi tookord tühjaks, kuid edaspidi oli kahekohaline soolaputka mürgeldajaid alati täis. Georg Ots oli enamikule eestlastele aastaid välisturiste Tallinna toov unistustelaev, mille pardale kohalikud niisama ei pääsenud. Laev tegi ajalugu, kui 1986. aasta oktoobris kohtusid Reykjavikis Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov ja USA president Ronald Reagan ning Georg Ots oli Gorbatšovi residentsiks. Helsingi liin jäeti seepärast kümneks päevaks laevata.

Enim kasutasid laevu Eestisse reisimiseks soomlased. Pärast reisiliikluse taastamist tõusiski seni välisturistidele suletud olnud Tallinn ruttu turistide arvu poolest Nõukogude Liidus kolmandale kohale. Nii ilmuski Tallinna tänavatele esimest korda üle aastakümnete nähtaval hulgal välisriigi kodanikke, kellega hakati isiklikke tutvusi sobitama, et rahuldada nälga kvaliteetsete lääne toodete järele. Siinne tööstuskaupade vähesus ja kauba kehv kvaliteet lõi eeldused keelatud althõlmakaubanduseks. Eestlased tahtsid eriti saada Soome nailon- ja reklaamsärke, sukkpükse, kilekotte, kingi ja närimiskummi.

Kuni 1989. aastani sõitsid Tallinna–Helsingi liinil Eesti Merelaevandusele kuulunud reisilaevad, pärast seda algas liinil konkurentide võistlus. Reisijate ja autode üleveo teenust hakkasid pakkuma ka erafirmad ja praegu võib üle lahe sõita üle kümne korra päevas.

Allikad:

· XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. III osa, 1.11.1961–20.01.1981 (aluskäsikiri:

Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.

· Küllo Arjakas (koostaja) „Eesti Vabariik 90: sündmused ja arengud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008.

· „Valge laevaga vabasse maailma“. SL Õhtuleht, 27.12.2000.