Eesti uudised

Audit: 200 000 inimese kaevuvett võivad ohustada väetised ja kaevandused

Toimetas Annika Erg, 26. jaanuar 2018 22:21

31 KOMMENTAARI

k
krs/ 28. jaanuar 2018 08:50
Põhjavee reostuse suurim asjatundja ja nõukaajal põllumajanduspiirkondade kaitses prioriteeti taotlenud EMP(nüüdne selle osa AS Maves)koos Gi hüdrogeoloogidega on saanud märkimisväärsel hulgal igasugust raha probleemi lahendusteks,mis tähenda,et kõik on korras.Siin läbikostnud joogivee reostajateks nimetet imbväljakud nagu näiteks Laulasmaal,ilma põhjata(filtratsioonitõkketa) killustikuga osaliselt täidetud pinnasfiltrid,üledimensioneeritud puhastid jne.Joogivee koostisse on lisandunud veel looduslike ühendite kõrvale üledoseeritud polüelektrlüütide tase,mis jätkavad oma tegevust tedasi veetarbijate organismides.Põhimõtteliselt peaks olema aeg kus EU sõltumatyud eksperdid teostaksid asjatundliku ja erapooletu auditi väljaehitatud VK süsteemide mahtude,kvaliteedi ja maksumuse osas võrreldes seda rahataotluste lubadustega eeldusega ,et välistatud on need riigid kelle alamaid,firmasid on kasutatud nendes töödes.
m
meie/ 27. jaanuar 2018 22:58
Meie viisime vee ise laborisse ja maksime ka ise.Muidugi oli kõlbmatu salvkaevuvesi. Mitu aastat sai koogutatud Palupera Vallavalitsust. Lõpuks toodi põllu äärde. Maksma läks palju. Aga neid kontrolle käib nüüd tihti. Imestan, et neil nii palju aega on taludes luusida.
o
Omnivoor/ 27. jaanuar 2018 15:39
No see oli nüüd küll tööõnnetus, et selline audit ilmus. Meil viimasel ajal ju ainult edulood. Peale vana Oviiri lahkumist Riigikontrollist on sealt poolt üldse midagi harva kuulda olnud. No nüüd leiti veel siledam (kuulekam) tegelane seda asutust juhtima. Nüüd ei tule siis sealt üldse piuksugi. Kuidas siis nüüd sedasi juhtus, et avalikkuse ette toodi probleemid. Ai, ai!
a
Aksel/ 27. jaanuar 2018 13:37
Enamjagu neist puurkaevudest on rajatud ebaseaduslikult. Nüüd, kus neid vaja legaliseerida, on kaevandused ja põllumajandus süüdi.
Tõesti, pinnavett puhastamata toiduks tarvitada pole tervisele kasulik.
t
Tartumaal Ülenurmes on vee rauasisaldus topelt kõrgem !??/ 27. jaanuar 2018 15:10
oleks tore kui ka keegi targem teeks proove ,tahaks tead kas see vana , vana pumbamaja ka suudab korras hoida vee normaalset taset .Aga joogiks ei kõlba see vesi juba ammu .
s
See Tartumaa Ülenurme pumbamaja asub 20 meetrit raudteest ,/ 27. jaanuar 2018 15:20
raudtee läheb just pumbajaja kõrvalt ja niiöelda orust , umbes 5meetrit allpool tasapinda
pumbajast ...
s
see puurkaev vist rohkem / 27. jaanuar 2018 16:20
kui 50 aastat vana , jaaa ühte korralikku kontrolli vajaks ta kindlasti ,
aga kes seda teeks , keda see küll huvitaks ,rongid on kindlasti seal oma reostuse teinud aastakümnetega
s
sorry , pumbamajast ikka / 27. jaanuar 2018 18:57
k
27. jaanuar 2018 11:08
Kui igal majapidamisel oleks 40000 eurot maksev veepuhastussüsteem, siis ei peaks nii mõttetuid uuringuid rahastama.
k
kolla/ 27. jaanuar 2018 09:50
Järjekordne ossinovskilik rahva tervisest hoolimine,saaks aga need 200 000 ka maksustada.Aga mis siis saab kui piiriäärsed elanikud hakkavad oma veetrasse läti trassidega ühendama?Jälle riigile ja veefirmadele xyi% makse.
v
veetsirkus/ 27. jaanuar 2018 09:32
käib juba ammu, kus siis nüüd selle hajaasustuse veeprogrammi järgi, majapidamiste veevärk korrastatakse või uuendatatakse, aga see on üks lüpsiprogrmm, kus siis rahva-ja abiprogrammi raha eest mingid isehakanud veefirmad ehitavad koos projekteerijatega?kõvasti üle dimensioneeritud lahendusi, paigaldatakse võimsad rauaeraldus seadmed, liigjämedad torud, liigvõimsad veepumbad ja ehitatakse kahtlase väärtusega nn. puhastusseadmed- põhimõttel, ise teeme , ise kontrollime. ehitusnormidest kaevetöödel kinni ei peeta, veeanalüüsidega manipuleeritakse.
m
Mati (jätkub)/ 27. jaanuar 2018 09:06
Sellest ma ka aru ei saa, et meedia väidab nagu põllumees väetab meil üle, kuigi põllumajandusteadlaste uuringutest tuleb välja, et meie põllumees viib põllule toitaineid väetistega vähem kui sealt saagiga ära viib! Kust toimub siis see reostamine üleliigse väetamisega? Samas on meil lubatud kanalisatsioonisüsteemides imbväljakud. Siin on tegemist punktreostusega, kus WC potist läbi minev "materjal" ja kraanikausist ja pesumasinast alla lastav pesuvahend mis koosneb praktiliselt fosforist, jookseb kõik ühte kohta? Kas see ei lähe sealt põhjavette??? Pinnaühiku kohta saab siit loodusesse mitmekümnetes kordades rohkem lämmastikku ja fosforit kui põllupeal sama pinnaühiku kohta. Asjad on väga imelikud!!!!
s
27. jaanuar 2018 11:15
Si-tt pumbatakse vähemalt Tallinna ümbruses väga moodsatesse puhastusjaamadesse. Ainus, mida vist välja ei suudeta filtreerida, on ravimijäägid. Põhimõtteliselt haiglate teema.

m
Mati/ 27. jaanuar 2018 09:03
Miks artiklis pole sellest juttu, et põhjavee reostuse probleem on just KAEVANDUSTE PIIRKONNAS ja mõnes kohas Eestis, kus nõukogude ajal farmides sõnnikumajanduse olematutele reeglitele kaugelt vilistati? Miks ei kirjutata artiklit sellest, kus uuringute käigus on tuvastatud reostus linnade ja asulate lähedal asuvatest jõgedest, järvedest ja merest? Jõgi ülevalpool voolu (maapiirkond) on puhas ja linnast allpool voolu leiab lämmastikku ja fosforit??? Kas kaevanduste omanikud ja reoveepuhastused ja muu tööstus tellib ajakirjanikelt sellised lood? Täna käib põllumajanduses agrokeemia toodete kasutamine ranget joont mööda ja keegi ei kasuta neid üleliia, sest need on liiga kallid. Pigem püütakse asju kasutada nii väikeste kogustega, kui vähegi võimalik, et rahaliselt välja tulla. Kui keegi tahaks asja rohkem uurida, minge küsige nõukogude aegse agronoomi käest, kuidas siis käis väetamine? Väetist laotati põldudele elementidesse arvutatuna oluliselt rohkem kui täna, saagid olid mitu korda väiksemad kui täna. Täna on keskmine fosfori kogus mis väetistega antakse haritavale maale 7-9 kg/ha, nõukogude ajal 20-22kg/ha. Tänane põllumees toimetab 1980ndatel antud väetiste baasil. Väetise küün oli nõukogude ajal väetisest vaja kindlaks kuupäevaks tühjaks vedada - kuhu see viidi? Ikka lähedal asuvate põldude peale. Minu kodu lähedal on samuti vana väetiseküün. Tänase päevani on näha, kuhu väetiseküünist üleliigne väetis välja lükati - rohi kasvab seal mürkrohelisena. Kui mujal on heintaimed 50-60cm kõrged, siis selles kohas 80-90 cm kõrged ja esimese suure vihmaga lamanduvad. Kuhu veeti nõukogude ajal lautadest sõnnik? Tolleaegsed traktoristid räägivad, et lauda lähedal põllud said kevadel ja sügisel nii palju sõnnikut, et tuli lausa sahaga laiali ajada. Künda oli neid põlde pea võimatu. Virtsa kaevud jooksid üle, polnud kellegi asi. Ajakirjanikud, lugege kõigepealt aruanne läbi ja uurige asja, enne kui hakkate artiklit kirjutama.
t
Tean ka ühte põldurit/ 27. jaanuar 2018 08:18
Pritsib nii, et hall udu taga. Puurkaev keset põldu. On maa ümbert kaevu ka üles harind, isegi nurgad on maha sõidetud. Seal ta siis pritsib ka... Kus see veekaitse tsoon peaks asuma?
"
"200 000 inimese kaevuvett võivad ohustada väetised ja kaevandused" / 27. jaanuar 2018 08:13
"Eestis on üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee kvaliteeti võib halvendada väetistest või taimekaitsevahenditest tulenev reostus, maavarade kaevandamine või puhastamata reovesi."
Kumb õige on? 200 000 või üle 200 000?
t
täiesti absurdne lugu/ 27. jaanuar 2018 08:04
moondekivimist raudkvartsiit, mis lasub ca 220+ meetri sügavuses teeb vee rauaseks, mida juttu. poti põhjas näha tavaline kaltsium või magneesium karbonaat ehk katlakivi. ja see on nüüd kogu mendelejevi tabel. halvad bakterid? missugused? nagu smigunil vä? tehke esmalt kindlaks, milles probleem täpsemalt, siis vaadake üle kaevu seisukord, mõelge, millal viimati kaevu hooldati ja siis hakake kiunuma. selle isehakanud geoloog- keemiku juttu oli üsna halenaljakas vaadata. eestis peaks neid tüüpe, kes seda põhjavee matsu jagavad, päris mitu olema. ehk oleks võinud mõne praktiku ka sinna kaevu veerde kaasa võtta.
k
Kas/ 27. jaanuar 2018 09:18
AS "Tulves", Tartus, veel tegutseb? Vanade tegijate firma.
n
nii nämma on seda sissesüüja ja juua./ 27. jaanuar 2018 07:21
Nagu need taimetoitlased kisavad nemad kedagi ei ohusta, inimtoiduks kõlblikud taimed tahavad veel eriti viljakat mulda ehk keemiat kui loomi pole, enamasti taimekasvatus agrokeemiast ja taimekaitsest koosnebki.
METSAVEND / 27. jaanuar 2018 06:15
Kas nüüd on leitud järjekordne raha saamise variant ,et käsu korras hakatakse veetrasse tegema hajaasustus piirkondades . Vaatame töele ötsa ja tunnistame tegelikust ,et just maapiirkondades on tänu intensiivsele väetiste ja mürkide kasutamisele vee kvaliteet üsnagi halb . Möned aastad tagasi sai kutsutud vastavad spetsialistid kohale ja tulemuseks oli ,et ei vaevutud isegi mitte proove vötta ja kuigi tegelikult enda jaoks oli eelnevalt proovid vöetud ja tulemuseks oli vastus kus oli selgelt kirjas ,et antud kaevu vesi sisaldab otseselt pöllumajandusest tulenevaid mürke . Tuleb meelde see aeg kui pöllumajandusministri asemele tekkis maaelu minister ,sest igati oli refide poolt ja eelnevalt laali maldi poolt püütud ja hävitatud pöllumajndust . Kuna elu maal on veel alles siis oli vaja panna maaelu minister ja hävitada samuti elu maapiirkondades .Tegelikuses oli ja on mötlemisainet mis eesmärk refidel oli ja on .
t
Tasuta/ 27. jaanuar 2018 06:10
vee saajad tuleb ju kuidagi maksustada,arvavad juudist ärimehed.
m
mari/ 27. jaanuar 2018 04:19
Ja lisage siis andmed, kus ja kuidas saab tasuta proove anda, et kvaliteedist teada saada. Ja kes kontrollib põllumehi?
t
27. jaanuar 2018 08:40
Tahtsin esitada just sama küsimuse ehk oskab siin keegi sellele vastata, jään ootama.
v
Vastata oskan, aga mis kasu sellest?/ 27. jaanuar 2018 09:15
Tavainimesele tasuta mingeid võimalusi ei anta. Tavainimese ainus täisõigus on makse maksta. "Tooge alati raha härra Mauruse kätte". "Indrek".

p
Pole hullu/ 27. jaanuar 2018 01:55
see ainult väike osa rahvas ja nimetatakse loomulikuks kuluks, selle pärast pole vaja üldsegi muretseda. Otsige üles riigikogulaste vastuvõetud seadused ja tutvuge nendega.
f
fosforiit/ 26. jaanuar 2018 23:57
eks õige probleem tuleb alles siis kui fosforiiti kaevandama hakatakse - umbes kaks kolmandikku eestimaa põhjaveest muutub siis joogikõlbmatuks
m
MUHV/ 26. jaanuar 2018 23:56
On alles uudis,meie talu ligi 30 aastat juba kuival,kümmekond aastat tagasi rajati veetrass sinnamaani veeti 3x nädalas tsisternautoga vett.
p
prooton/ 26. jaanuar 2018 23:25
See siis paljukiidetud ja üles haibitud puhas puutumata Eesti loodus. Keemiavaba põllumajandus- my ass. Kui tavalist põllumajandust pritsitakse varjamata siis suures osas ökomöko saadusi öösiti.
k
kah avastus/ 26. jaanuar 2018 23:08
Seda teab vast iga lasteaia lapski juba .aga mille eest riigikogu kontroll palka saab vot seda ei tea.
a
ahmadin/ 26. jaanuar 2018 23:02
Tänage põllumehi, kes toetuste abiga väetist ja mürki ostavad ning meie vette solgivad.
m
mai/ 27. jaanuar 2018 09:57
ja mitte ainult vett vaid kogu me toitu

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee