Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 29. koht: hotell Viru oli nõukogude glamuuri esindusasutus (2)

Indrek Riigor, 26. jaanuar 2018, 00:06
Viru hotell oli üks ihaldatumaid vaba aja veetmise kohti. 
1972. aastal avatud hotell Viru ei lisanud valmides ainult uut nüanssi Tallinna nn kilukarbivaatele, vaid esindas oma esimestel aastakümnetel ka kõike läänelikku ja glamuurset, millest vaid valitud kohalikud osa said. Ülejäänutel oli ainult eemalt vaatamise rõõm.

Viru hotelli hoone oli ka arhitektuurilises mõttes silmapaistev, sisuliselt oli tegemist Eesti esimese pilvelõhkujaga. Selle modernistlikus stiilis 23korruselise kõrghoone projekteerisid Henno Sepmann ja Mart Port. Palju kiitust pälvinud sisekujunduse kavandasid Väino Tamm, Vello Asi, Loomet Raudsepp, Taevo Gans ja Kristi Laanemaa. Viru sai hiljem eeskujuks Leningradi Võborskaja hotelli ning Jalta hotelli rajamisel.

Samal teemal

Mõnevõrra sensatsiooniks oli hotelli valmimine „kõigest“ 36 kuuga, mis oli nõukogudeaegsete suurehitiste ehitamiskiirusega võrreldes väga lühike aeg. Hoone tegid kolme aastaga valmis kaks Soome ehitusfirmat. Mustamäe paneelmajas majutatud Soome ehitajad paistsid kohapeal liikudes tavapärasest erineva riietusega hästi silma ja meelitasid paljusid suhtlema. Siiani on arutlusteema, kui palju eesti tüdrukuid soome ehitajatega kurameeris ja neile mehele läks.

NSV Liidu välisturismi valitsusele Inturist ja Eesti NSV välisturismi valitsusele kuulunud hotell Viru tõusis NSV Liidu viie parema hotelli hulka. Eestit külastanud kõige tähtsamad isikud majutati ainult sinna. Nii on hotellis ööbinud näiteks esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova, USA astronaut Neil Armstrong, Hollywoodi näitleja Elizabeth Taylor, lauljad Nana Mouskouri, Alla Pugatšova ja Jennifer Rush, profipoksi maailmameister Lennox Lewis ning Pärsia šahhi Mohammad Reza Pahlavi kaaskond.

Muljetavaldav oli ka hotellis töötanute hulk – üle tuhande inimese. Lisaks tavapärastele hotellitöötajatele olid ametis toiduainete kaaluja ja korruse korrapidajad. Viimaste puhul võis enam kui kindel olla, et tegemist oli julgeoleku (KGB) kaastöötajatega, sest ainuke välismaalasi majutav hotell oli kindlasti kõrgendatud jälgimise all.

1980. aastate lõpuni ei teatud Viru majandusnäitajaid, sest hotelli väljamüük käis Moskva kaudu ja ka kasum laekus sinna. Et hotelli varustati kohaliku erilimiidi ja otse Moskvast toodud kaupadega, olid Viru kulinaariatooted Eestis kõige nõutavamad ja prestiižsemad, nii et kohalikel õnnestus neid saada enamasti tutvuste kaudu.

Eestlastele oli Viru üks ihaldatumaid vaba aja veetmise kohti. Virus võis täiesti vabalt käia, kuid see eeldas suurt hulka raha, et lubada endale paljuski eksklusiivseid ja mujal kättesaamatuid tooteid ning nautida vabariigi kvaliteetseimat meelelahutusprogrammi. Hotell oli Eesti tuntumate artistide üks meelisesinemispaiku, siinse varieteeetendustest räägiti legende.

Et hotell majutas välismaalasi, siis kujunes ümbrus nendega äri ajamise kohaks. 1980. aastatel tuli käibele väljend „Viru ärikas“ – too vahendas althõlma lääne kaupu. On öeldud, et iseseisvuse taastanud Eesti äritegevusele pandi paljuski alus just Viru hotellis ja selle ümbruses.

Hotell valmis 36 kuuga. 

Allikad:

·        Ajalugu. Sokos Hotel Viru veebikülg https://www.sokoshotels.fi/et/tallinn/sokos-hotel-viru/ajalugu

·        Pekka Erelt „Viru legendaarsed aastad“. Eesti Ekspress, 10.05.2007.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee