Elu

Aasta meesartist Erki Pärnoja: alternatiivalbumi kategoorias arvasin endal šanssi olevat, aga meesartisti auhind oli tõsine šokk! (1)

Keit Paju, 26. jaanuar 2018, 01:49
Erki Pärnoja Erlend Štaub
Eesti muusikaauhindade suurima üllatuse põhjustas arvatavasti Erki Pärnoja. Mees tunnistab isegi, et aasta indiealbumi auhinna võitmisest julges ta unistada, kuid aasta meesartisti auhinna koju viimisest mitte iial.

“Kui ma olen üdini aus, siis ma tundsin, et mul võib olla indie/alternatiivi kategoorias mingit šanssi, aga meesartisti auhind…ilma naljata, see oli tõsine šokk. Kui vaadata, mis prominendid selles kategoorias olid, siis seal ei teki kergelt lootust,” naeris ta.

Kuid muidugi olid noormehe tunded lausa kahe auhinna võitmisest ülevad. “Tunne on väga hull. Ma ei tea sellist sõna, mis mu emotsiooni praegu kõige paremini tabaks,” sõnas ta.

Edu taga on head partnerid

Pärnoja loomingut YouTube’s kuulates-vaadates saab öelda, et noormees võiks oma võidualbumi nimeloo “Efterglow” videoga vabalt ka aasta parima video kategoorias kandideerida. Noormehe sõnul sünnivad kunstipärased videod seetõttu, et ta on leidnud enda ümber vahvad ja andekad inimesed, kellega koos töötada. 

Samal teemal

“Need ei ole kõik minu initsatiivid, või noh, initsatiiv on minupoolne, teostus tavaliselt ei ole,” selgitab ta. “Samamoodi ka minu bänd: selle nimi on Erki Pärnoja, aga selles on ka väga paljude teiste inimeste panus.”

Ka muusikavideoid tehes on ta enda ümber leidnud tiimi oma intuitsioonist lähtudes.

“Kui mul on kellegagi mingisugune klapp või hea energia, ma tunnen end hästi tema seltskonnas, siis ma otsustan, et teen temaga koostööd. Sel hetkel, kui me lööme käed, tahan mina, et see inimene teeks oma kunsti vabalt,” lausub ta. “Ma annan oma partneritele selle vaba ruumi, kus toimetada, mitte ettekirjutuslikud punktid. Seetõttu ei saa ma nende videote eest krediiti võtta, peale selle, et võib-olla ma olen hästi ära tundnud need inimesed, kellega koostööd teha.”

Muuhulgas on edukal muusikul ka oma record label, Erki Lindström Music, mille alt tema album Efterglow ja EP Himmelbjerget välja tulid. Kas tõesti oli noormees nii innukas, et esimese plaadi välja andmiseks ka kohe oma labeli lõi?

“Tegelikult tuli see välja niimoodi puhtalt praktilistel põhjustel, sest mul ei ole plaadifirmat. Minu esimene plaat ilmus 2015. aasta detsembris, selle puhul oli väljaandmisega veidi kiire, sest see oli selline spontaanne ja emotsiooni pealt sai esimest korda midagi tehtud üksi, koos sõpradega. Ma tahtsin selle kiiresti välja anda, ma ei tahtnud sinna mingisugust distantsi siduda, seetõttu andsin selle oma osaühingu alt välja, mille ma registreerisin labelina. Tegelikult see polegi label, see on lihtsalt praktiline väljund, et oma plaat legaalsemalt inimesteni toimetada,” selgitas Pärnoja.

Kõik, kes kitarri mängivad, mõtlevad mingil hetkel iseseisvale loomisele

Lisaks soolokarjäärile on Pärnoja ka Eesti ühe tuntuima bändi Ewart and The Two Dragons kitarrist, seega tööd, reisimist ja loomingulisust peaks ta elus olema küll ja veel. Kuid millal ja miks tekkis tal üldse tung ja vajadus muusikat iseseisvalt luua?

“Ma arvan, et see läheb hästi kaugele tagasi. Tegelikult, kui sa kitarri mängid, siis see mõte käib kõigil peast läbi. See sooloplaadi asi oli miski, mida ma lükkasin pidevalt edasi, et jaa, ühel päeval, ühel päeval…Aga mingil hetkel tuli see äratus, et nüüd on see aeg, tuleks ära teha. Ma mäletan täpselt, kuidas mu elukaaslane, Anna, ütles, kui ma esimese matejrali valmis sain, et nüüd sa hakkadki seda tegema. Ütlesin, et jah, hakkangi!” rõõmustas ta. 

Kõik, kes Pärnoja loomingut kuulanud on, on kindlasti tähele pannud, et tema muusika on puhtalt instrumentaalne ning kedagi ilusate pillihelide üle lõõritamas ei kuule. Selle taga ei ole mitte midagi muud, kui see, et noormees end ise lauljaks ei pea.

“Miks mu muusika on instrumentaalne, on seeõttu, et ma üritasin olla kõige ausam neid plaate tehes. Ja kui ma olen aus, siis kõige paremal juhul olen ma arvestatav backi-laulja, aga ma ei ole laulja. See ei ole minu trump. Selle jaoks on teised inimesed, kel on see anne. Seetõttu tuli see instrumentaalne. Aga ma arvan, et ta on ikkagi laululik ja lüüriline. Hiljem mõtlesime ja põhjendasime kuidagi selle ära, et see on minu hääl, see on see, kuidas mina seda teen,” rääkis ta.

“Kõige rohkem imetlen ma singer-songwritereid, inimesi, kes laulavad ja mängivad instrumenti ühes isikus. Ma arvan küll, et mul tuleb vokaaliga muusikat välja. Tahaks väga vokaalmuusikat teha, aga eks ma otsin seda inimest, kellega soundid ja maitsed klapiks.”

Uut muusikat on noormehelt oodata juba kevadel, aprillis, kui Jazzkaare avakontserdil “Saja lugu”,  kus tuleb esitamisele täispikk Pärnoja kirjutatud teos. Muuhulgas tahab ta, nõnda kiiresti kui võimalik, hakata tegelema kolmanda sooloplaadi loomisega. 

1 KOMMENTAAR

j
juga 26. jaanuar 2018, 21:50
Kes ja mille järgi seda otsustab? Peaks ikka olema mingi alus, müüginumbrid, kontsertikülastatavus vms. Kahjuks ei ole inimesest isegi kuulnud midagi ja mina pole kaugeltki ainus. Millist Eestit jälle valitud ja esindatud on?

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee