Kommentaar

Taavi Aas | Kas räägime oma lugu või eelistame vaikida?  (16)

Taavi Aas, Tallinna linnapea, Keskerakond, 25. jaanuar 2018, 17:52
 Heiko Kruusi/Linnaleht
Hommikul lükkavad Eesti inimesed kodudes oma televiisorid käima. Seal räägitakse lugusid ja meil on kaks võimalust: kas me räägime oma lugu ja loodame, et seda kuuldakse. Või siis vaikime ja laseme endast rääkida teistel. Alates meediaekspert Raul Rebase jõulueelsest Postimehe artiklist (11.12, PM) on peamine Tallinna linnavõimule antud soovitus olnud vaikimine, sest PBK olevat propagandakanal ja iga euro sellele kanalile toetavat Venemaa meediaoperatsioone Eesti vastu.

See võimalus, et need eurod võiksid toetada hoopiski Tallinna ja Eesti meediaoperatsioone, aidata meil oma lugu rääkida ei tule jutuks. Neist argumentidest lihtsalt soovitakse mööda vaadata ja üle sõita.

Samal teemal

Reaalsus on midagi muud. Reaalsuses panevad inimesed oma lemmikkanali käima, vaatavad sealt uusaasta estraadishowsid ja saadet „Elada tervislikult“ ning uudiseid pealekauba. Neid ei kõiguta kuigivõrd, kui seda kanalit nimetatakse kremlimeelseks, propagandistlikuks, „Venemaa meediaoperatsiooniks“ või milleks iganes.

Jaanalinnupoliitika ei aita

Telekaravan läheb edasi, koerad võivad haukuda, jaanalinnud võivad päid peita ja uskuda, et piisavalt intensiivse halvustamise korral keeravad siinsed venekeelsed inimesed üksmeelselt oma telerid ETV+ peale. Kuid iseenesest ei juhtu midagi. Inimesed jälgivad vabas riigis neid kanaleid, mis neile meeldivad ja otsustavad millegi muu kasuks vaid siis, kui neile pakutakse midagi paremat.

Omavalitsus ei saa endale lubada jaanalinnu mängimist. Ta ei saa ennast petta jutuga, et küll kõik saavad oma teabe kätte kanalitest, mida kuigi paljud ei jälgi. Omavalitsus on inimesele lähim võimutasand ja me saame päris kiiresti teada, kui miski ei toimi ja info kohale ei jõua. Üritused jäävad publikuta, liiklejad teabeta, toetused jagamata. Erinevalt mõnedest arvamusliidritest, kes saavad valida, mida, millal ja kas üldse nad räägivad on teavitamine omavalitsuse kohustus. Ja me teeme seda vahenditega, mis töötavad. 

Tellitavatel linnasaadetel on pikem ajalugu kui minul Tallinna linnasüsteemis. Kuku raadiost hakkas Tallinn Raeuudiste jaoks eetriaega ostma juba peaaegu 20 aastat tagasi, kui linnapea oli Ivi Eenmaa, seega pole siin midagi uut ning see koostöö jätkub siiani. Seda üllatavam on praegune vastusõdimine. Aga tagasi PBK juurde.

Hiljutises ETV saates „Suud puhtaks“ heideti ette, et PBK vaatajate seas on suhtumine Ukraina kriisi hoopis teistsugune kui eestikeelse publiku hulgas ja ka hoiak NATO suhtes on teistsugune. Tahaksin öelda, et vene kogukond ongi veidi teistsugune. Ja suhtumine NATOsse on seal alati olnud teistsugune. Kui vaikite edasi, siis see paremaks ei lähe. Kui soovite hoiakuid muuta, siis peate rääkima seal, kus see kohale jõuab. Ja isegi siis pole muutus garanteeritud, sest hoiakud on kujunenud pikema aja vältel.

Europarlament suhtleb venelastega

Mõned kriitikud on arvanud, et PBK-ga suhtlemine, ammugi sellelt eetriaja tellimine on ohtlik julgeolekule. Mina küsiks vastu: mis on selle hind julgeolekule kui Tallinna linna ega Eesti riigi sõnumid ei jõua venekeelse elanikkonnani?

Sama arusaama jagab ka Euroopa Parlament, mis tellis eelmise suvel prime-time saatesarja „Eurologia“, mis poole aasta jooksul tutvustas Euroopa Parlamendi tööd. Seega on Euroopa Liidu maksumaksja raha PBKs niikuinii.

Propagandistlikkuses on süüdistatud mitte üksnes PBK-d, vaid ka linna poolt tellitavaid saateid. On räägitud sellestki, kas Tallinna linnajuhid pole linnauudistes liiga sageli ja toodud kõiksugu numbreid. Räägitud pole aga sellest, et kogu muu meedia soovib samuti rääkida nii minu, Mihhail Kõlvarti kui ka linnaosavanematega. Ja nad on mõnikord pahased kui nad seda piisavalt kiiresti ei saa. Sageli tuleb anda isegi viis kuni kümme intervjuud päevas. Igakuised mainimised meedias jäävad 500-900 vahele, seega on venekeelse meedia osa vajalik, aga kaugeltki mitte ainuke kanal. Linnauudiste teemades pole midagi enneolematut – eelarve, lasteaiatoit, Reidi tee, Haabersti ristmik.

Lõpetuseks on mul kummaline lugeda, et linnauudiseid loetakse propagandaks. Toodavad ju seda programmi ajakirjanikud, kes on teatud ja tunnustatud. Kas „Tere hommikust, Tallinn!“ saatejuht Jelena Poverina on propagandist, aga Postimehe videotoimetaja Jelena Poverina on professionaalne ajakirjanik? Kas „Vene küsimuse“ saatejuht Aleksander Zukerman on propagandist, aga Kanal 2 „Subboteja“ saatejuht Aleksander Zukerman on suurepärane ajakirjanik, Koosmeele integratsioonipreemia laureaat pealekauba?

Pigem küsiks, et kus on siis see kanal, mida vene publik peaks vaatama ja miks pole kriitikud, kes olid selle sünni juures rohkem ära teinud? Nende lugu pole venelasteni jõudnud.

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo täpsustus: 2016. aastal osales Euroopa Parlamendi toetuste taotlusvoorus Läti ettevõte SIA "Baltijas Mediju Alianse" ning pälvis toetuse omaalgatuslikule projektile "Eurology. The Baltic Way". Lätis toodetud saatesari oli paralleelselt eetris Läti, Leedu ja Eesti kanalitel. Euroopa Parlament ei olnud saadete tellija.

16 KOMMENTAARI

a
Aja lugu 27. jaanuar 2018, 17:46
Keskajal oli tähtsaimaks "absoluutse tõe" kuulutamise kohaks kiriku kantsel: iga vale, mida oli kantslist vähemalt kolm korda maha kuulutatud, muutus ...
(loe edasi)
m
Miks 26. jaanuar 2018, 14:47
meie lugusid ei räägi apoliitilised isikud? Meil on tuntud ja lugupeetud kultuuritegelased, kes oskavad vägagi huvitavaid lugusid rääkida. Kõik nad pole puhastverd eestlased ja valdavad paremini vene keelt kui keskerakonna jutupaunikud.
Loe kõiki (16)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee