Kommentaar

Mart Soidro | Poliitiline rahvateater (2)

Mart Soidro, literaat, 25. jaanuar 2018, 17:45
 
Kolmapäeval andis rahvateater Riigikogu nädalase vahe järel teise etenduse sarjast „Ministri umbusaldamine”. Kuigi eelreklaam oli vägev ja publikuhuvi suurem, kukkus ka see etendus läbi.

Urmas Reinsalu umbusaldusele koguti 47 allkirja, aga rohelisele nupule vajutajaid oli kolmapäeval 46. „Väliskomisjoni liige Anne Sulling on töövisiidil Tel Avivis, et tutvuda Iisraeli innovatsioonipoliitika ja selle institutsionaalsete tugistruktuuridega,” teavitas riigikogu oma eelülevaates. Tasus puududa. Kuhu kadus nii olulise hääletuse eel kunagine keskerakondlane  Deniss Boroditš, seda ei õnnestunudki mul välja selgitada. Aga hoidkem kunagisel Tallinna abilinnapeal silma peal! Hoolimata sellest, et Edgar Savisaar ei juhi enam parteid, pole uuenenud Keskerakonnal äkki vajagi kulutada üheksat kuud uue Boroditši tegemiseks.

Umbusaldajaid tuleb tunnustada, et üleeile saavutati parem lõpptulemus (46) kui kaks nädalat tagasi (44). 

Samal teemal

Seda etendust oli naljakas vaadata

Kuigi põnevusest jäi vajaka. Juba esimese vaatuse alguses oli ju näha, et püssi seinal ei ripu – järelikult ei saa kulminatsioonis ka pauku tulla.

Olen Jürgen Ligi talendi suur austaja ja mulle imponeerib tema ümberkehastumisvõime. Toompeal tihti gangsteri rollis olev jõugu juht üritas sedakorda etendada esimest armastajat, kellele oli naisõiguslaste nöökamine valus. Kui asi väga koomiliseks kippus – kõigil ei ole ju haugi mälu! –, võttis kuulsa professori pojalt teatepulga üle kunagine siseminister Kalle Laanet. Aga nii nõretavat juttu polnud kunagise miilitsa suust kuulnud isegi vaegkuuljate kõrvad! Meenub Mark Twaini „Huckleberry Finn”, meenuvad kuningas ja hertsog.

Kui ma oleksin veel noor ja peaksin uuriva ajakirjanikuna Toompeal kajastama riigikogu 13. koosseisu töid ja tegemisi, küsiksin pärast seda kurbmängu lavakunstikateedri 9. lennu poisilt, ainsalt suurelt näitlejalt selles koosseisus: „Kuidas tundus? Kas näitlejameisterlikkusest jäi vajaka?” Ei ole vaja erilist fantaasiat, kujutamaks ette, kuidas Ain Lutsepp selle peale naeraks. Pööraks pea ära ja imetleks näiteks päikest.

Riigikogu 13. koosseisus on ka 13. lennu lõpetanud Artur Talvik. Numbrimaagia või pelgalt kokkusattumus? Aga Vabaerakonna esimees on veerandsaja aasta jooksul oma kvalifikatsiooni kaotanud. „Hamletis” ta Claudiust enam ei mängi. On rohkem kinomees.

Objektiivsuse huvides mainin ära ka Madis Millingu, Valduri ja Silvi osatäitjana kuulsust kogunud ja praegugi Vana Baskini tükkides kaasategeva umbusaldaja. Aga ta on minu hinnangul rohkem koomik, mitte näitleja.

Sotsid valisid halva ja väga halva vahel    

Opositsioon viskas enne hääletust sotsidele nina peale, et nad ei umbusalda justiitsministrit pragmaatilistel kaalutlustel. Aga kas keegi oravatest üritaski olla sotsiaaldemokraatide nahas, kus tuli teha valik kahe halva vahel? Kui enamik mõelnuks nagu Hannes Hanso? Mis näoga läksid ülejäänud sotsid üleeile koju, kuidas nad vaatasid otsa oma lähedastele ja sugulastele, seda me paraku ei tea. Suure tõenäosusega jäänuks rohelisele nupule vajutamine nii mõnelegi viimaseks hääletuseks Toompeal. Naiste õiguste eest võitlejad ja tõmbeluku meetodit propageerivad Marianne Mikko, Barbi Pilvre ja Liisa Oviir on ju riigikogu asendusliikmed. Kui sotsid oma põhimõtetele kindlaks oleksid jäänud, pidanuksid eelmainitud leidma uue töökoha. Ja see ei ole riigisaladus, et kaks neist kolmest on juba küpses eas ning hoolimata tööjõupuudusest ei otsita 55 aasta vanuseid daame tööturul just tikutulega. Arusaadav, et oma särk (küllap ka rinnahoidja) on ihule ikka kõige lähemal.   

Mis puudutab Hannes Hansot, siis üheski neist intervjuudest, mis ta nädala jooksul andis, ei rääkinud ta poole sõnagagi, et läbisaamine erakonna esimehe Jevgeni Ossinovskiga pole pehmelt öeldes meelelakkumine. Või äkki siiski mainis? 

„Minu valik on, kas oleme läänelik ja põhjamaine riik või ossilik riik. Ehk see on võitlus poliitilise kultuuri parandamise nimel,” nentis kunagine kaitseminister saates „Uudis +“  (Vikerraadio, 23.01.2018).

Opositsiooniga ühinesid ka parlamendi riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehed. Kas Hannes Hansostki saab aknaalune, kus teda ootab ees samuti kaitseministrina riigitüüri juures olnud Margus Tsahkna? Ka Marko Mihkelson on kahel korral Sakala tänav 1 töökohale üpris lähedal olnud. Kibestumine käestlastud portfelli pärast on inimlikult mõistetav ja vaevalt lohutab kolmikut teadmine, et praegune kaitseminister Jüri Luik on välis- ja kaitsepoliitikas rahvusvahelisel areenil neist kõvem tegija.

Lõpetuseks. Hea, et järgmisel nädalal saavad rahvaasemikud hinge tõmmata ja atra seada.

Urmas Reinsalu käib aga nööri mööda ja ületab loodetavasti sebraraja selleks ettenähtud kohas.

2 KOMMENTAARI

l
Loll Soomest 27. jaanuar 2018, 13:39
Mis teha kui Toompeal istuvad klounid ja narrid?
e
ettepanek 26. jaanuar 2018, 12:38
Kui millegi muuga Riigikogu hakkama ei saa, siis rahvateatrit ja kinu jagub küllaga.Tulevikus võikski parlament olla taimelavaks tulevastele näitlejatele

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee