Kui on midagi, mida eestlane lõunanaabrite juures tõeliselt kadestab, siis on see Läti madal hinnatase: ammu enam ei tasu Lätti sõita vaid õlle järele, odavamalt saab nii ehituskaupa, kütust kui ka muid toidukaupu. Aasta algusest kehtiv madalam, 5%-käibemaksumäär puu- ja juurviljadele muudab toidukorvi veelgi odavamaks. Paraku ei pääse me naabrit kiites küsimusest, et mis takistab meid eeskuju võtmast.

Küsimusi toidukaupadele või üksikutele kaubarühmadele madalama maksumäära kehtestamisest on poliitikud üldiselt tõrjunud väitega, et hinnalangus tarbijani ei jõuakski. Küllap ongi mingisuguse kokkuleppe saavutamisest ministeeriumide ja tootjate liitude vahel (nagu sõlmiti Lätis) raske rääkidagi, kui tootjaid-kaupmehi ette liigkasuvõtjateks tembeldada. Tegelik hinnalangus Läti toidupoodide köögiviljasektsioonides sellise piiramatu ahnuse kahtlustamiseks siiski alust ei anna. Jutt sellest, et maksuerandid on kallid ja keerulised administreerida, paneb aga imestama, miks nii paljud Euroopa riigid neid sellegipoolest vajalikuks peavad – Eesti on viimase viie EL liikmesriigi seas, kus mingeid maksusoodustusi toidukaupadele ei kehti. Kas eestlane on liiga leplik kalli toidu suhtes?

On märkimisväärne, et (teatud) toidukaupade käibemaksumäära alandamine pole kõne alla tulnud isegi nüüd, kui võimul on Keskerakond ja sotsid. Kui kunagine valimislubadus on lihtsalt ununenud, siis tuletame hea meelega meelde. Huvi sellise kavatsusega välja tulla võiks olla näiteks tervise- ja tööministril Jevgeni Ossinovskil, kelle idee suhkrumaksust takerdus IRLi vastuseisu taha ja kes pole siiani suutnud veenvalt selgitada, et praegune alkoholipoliitika on tõepoolest Eesti inimeste tervise ja mitte (lätlaste) riigieelarve täitmise huvides. Pahede maksustamine pole ju ainus viis soosida tervislikumaid valikuid – käitumist suunavatel maksuotsustel on suurem mõju eeldatavasti siis, kui need sobivad nagu piits ja präänik. Paraku meenub see viimane tihtipeale alles siis, kui valimised on lähedal. Hea, et üldse.

Jaga artiklit

12 kommentaari

  /   20:16, 23. jaan 2018
Väljastpoolt vaadayes on eesti yks suur kiibitsejate seltskonnaga väike konnariik. Ei möju soliidselt. Maine kaotanud mi.istrid ei astu tagasi,korruptsiooniuudised jatkuvad vöi venivad,mingi Simson ikka pukis,olgugi et maine läks talgi. Reinsalu kohta ei oska eriti öelda,see oli rohken presidendi käkk. Aga väga väiklane,rahutu yhiskond on Eestis. Eestlane k...b ise kogu aeg oma mas maine peale. Kahjuks
!
!!!  /   09:56, 23. jaan 2018
Kahjuks elan ma ise Põhja-Eetis. Nii et Lätis ostlemas käimine läheb liialt kalliks, ikkagi oma 250 sinna ning samapalju tagasi. Aga Lõuna-Eesti elanikud muudkui veavad oma eurod Lätisse.
On vanasõna, et suur tükk ajab suu lõhki. See kehtib ka maksurahade kohta. Ei ole see nii lihtne, et tõstame maksud kahekordseks ja ka laekumine suureneb seepeale kahekordseks. Ma vahel ikka imestan meie poliitikute in.fantiilsust.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis