Eesti uudised

Riigikogu: Patarei kindluse päästmiseks oleks vaja abi erasektorist (28)

Ohtuleht.ee, 22. jaanuar 2018, 11:14
Patarei vanglaFoto: Alar Truu
Riigikogu kultuurikomisjon kuulab tänasel avalikul istungil osapoolte arvamusi seoses Patarei merekindluse säilitamise ja arendamise võimalustega. Arutelu on ajendatud kollektiivsest pöördumisest „Patarei merekindlus on ohus“. 

Komisjoni esimees Aadu Must ütles, et komisjon on pöördumisega tutvunud ja seda erinevate osapooltega arutanud, kuid merekindlus on väga suur projekt ning vajab senisest suuremat arutelu. „Patarei merekindlus on Euroopa kontekstis suure ajaloolise tähtsusega ja sel on potentsiaali kujuneda hinnatud vaatamisväärsuseks. Hoonele väärika rakenduse ja hea lahenduse leidmine nõuab aga erinevate osapoolte sisulist ja tihedat koostööd,“ lausus Must.

Samal teemal

Komisjoni liige Krista Aru sõnas, et Patarei merekindlus on kultuuriväärtuslik hoone, mis on jäänud liiga kauaks oma saatust ootama. „Tuleb otsustada, kas võtta ette hoone renoveerimine või see esialgu konserveerida. Merekindlusele uue elu andmise otsusega ei tohi aga venitada nii kaua, et seda enam taaselustada ei saagi,“ toonitas Aru. Merekindluse kordategemine maksaks praeguste andmete järgi umbes sada miljonit, konserveerimine 3–5 miljonit eurot.

Istungile olid kutsutud SA Kalaranna Patarei esindajad Aleksander Laane, Patrick Rang ja Andrus Villem, Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige ja Europa Nostra volikogu liige Helle Solnask ning SA Kalaranna Patarei esindaja ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Tarmo Elvisto. Samuti on kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol, Riigi Kinnisvara AS arendusdirektor Timo Aarmaa, Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ja muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.

Ilma erainvestorite on restaureerimiseks keeruline vahendeid leida

Patrick Rang sihtasutusest Kalaranna Patarei rääkis, et Patarei on unikaalne mälestis ja mitte ainult Eesti kontekstis. "Tegmist on kõige paremini säilinud tervikliku klassitsistliku kaitserajatisega. Arhitektuuriliselt on tegu väga olulise objektiga, kirjeldas Rand Patarei tähtsust. "Viimased 15 aastat on ta seisnud tühjana ja see ei mõju ühelegi hoonele hästi."

Rang muutis õhkkonna pingeliseks väitega nagu oleks Riigi kinnisvara aktsiaselts (RKAS) Patareil lihtsalt laguneda lasknud. "Kultuurimälestisega niimoodi käituda ei ole sünnis," noomis Rang.

SA Kalaranna Patarei meelest oleks lahenduseks arendada Patareist välja avalikus kasutuses olev kompleks, kus fookus oleks muuseumitel ja ning ärilise iseloomuga asutustel, kes saaksid hoones tegutseda ankurrentnikena. 

Seda arvamust jagasid üldiselt ka kõik teised kultuurikomisjoni istungil kohal olnud inimesed. Enim arvamuste lahknemisi oligi selle osas, kellele anda Patarei kasutusõigus. 

Rang kinnits, et Kalaranna Patarei sihtasutuse põhiline eesmärk on mitte kindlusele kasutustõiguse saamine, vaid selle võimalikult kiiresti korda tegemine. Selleks olevatki Rangi sõnul kõige parem anda asjaajamine konkreetse sihtasutuse kätte, kes Patareiga tegelemise enda südameasjaks võtaks. 

Riigihaldusminister Jaak Aab nentis, et kõige parem lahendus oleks muidugi Patarei kohe korda tegemine, kuid kui selleks rahalisi vahendeid ei leita, tuleb kindlus väga korralikult konserveerida. 

Kohalolnud nõustusid, et kui kompleksi restaureerimisse kaasatakse erainvestor, siis tuleb sõlmida vastavad lepingud, et oleks tagatud Patarei vähemalt osaline avalik kasutus ning huviliste juurdepääs.

Praegu on kinnitamisel kompleksi detailplaneering. Mõned asutused ja muuseumid on hoones ruumide rentimise vastu juba huvit tundnud. Kas neist ka päriselt rentnikud saavad, selgub 31. märtsiks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee