Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 36. koht: kaubanduskeskuste tulek muutis aja veetmise tähendust 

Indrek Riigor, 19. jaanuar 2018, 00:01
1998. aastal ehitatud Rocca al Mare kaubanduskeskus oli esimene linna äärde rajatud ostukeskus. Õhtulehe arhiiv
Iseseisvuse taastanud Eesti moderniseerumise ühe tulemusena hakati ehitama moodsaid kaubanduskeskusi, mis muutsid põhjalikult senist jaekaubandust, aga ka inimeste ostuharjumusi ja vaba aja veetmise kombeid.

Majandusliku heaolu kasvades võeti Eestis omaks läänelik tarbimisühiskond, mille vajadusi hakkasid rahuldama järjest suuremad kaubanduskeskused. Nendes olevad ettevõtted pakuvad kaupu ja teenuseid alates toidu- ja jaekaupadest kuni ihuharimise ja vaba aja meelelahutuseni välja. Vähemalt alguses oli kaubanduskeskuste suur külastatavus seletatav vaese ja üksluise olmega harjunud Eesti inimeste rõõmuga uute ostukohtade üle.

Samal teemal

Tinglikult langeb Eesti esimese (tänapäeva mõistes) kaubanduskeskuse rajamine juba okupatsiooni aega, kui seoses Moskva olümpiamängudega (1980) valmis Tallinnas Lasnamäel Baltimaade suurim iseteenindusega Kotka pood. Uut liiki poe tähistamiseks mõtles selle esimene direktor Ülo Mallene välja isegi uue termini „selvehall“, mis aga tänapäevaste kaubanduskeskuste üldnimetusena käibele ei jäänud.

Nn uue Eesti esimene üleriigilise haardega kaubanduskeskus rajati 1990. aastate alguses Pärnu lähedale Halingale, kuhu vahepeal liikusid isegi tasuta bussid. On meenutatud, et keskust külastas nii palju inimesi, et palgata tuli turvamees, kes inimesi teatud poodidesse sisse ja välja laskis. Siiski hääbus Halinga-nõudlus suhteliselt kiiresti, tehes ruumi uutele keskustele.

Pärast Halingat avati Eesti suuremaid kaubanduskeskusi ridamisi Tallinnas. 1994 avas Eesti Tarbijateühistu Keskliit Tallinnas Tihniku tänavas Eesti esimese, ka suurselvehalliks nimetatud Maksimarketi, mis esimestel aastatel ületas käibelt kõik teised. 1998 järgnes talle Rocca al Mare kaubanduskeskus, mis oli esimene linna äärde rajatud ostukeskus. 1999 ehitati endise Taksopargi asemele Kristiine kaubanduskeskus. 2004 valmis Tallinna ja kogu Eesti suurim keskus Ülemiste. Tallinna keskustega samal ajal ja järel valmisid ka Tartu Lõunakeskus, Pärnu Kaubamajakas, Rakvere Põhjakeskus jt.

Kaubanduskeskuste ehitamise ja laiendamise tulemusel on Eestist saanud kaubanduspinna ja elanike suhtarvu poolest Euroopa esimesi riike. Küll aga pole sarnast edasiminekut ostujõus, milles paigutuvad Eesti inimesed muu Euroopaga võrreldes edetabeli lõppu.

Nagu mujal maailmas, laieneb meilgi kaubanduskeskuste ampluaa, näiteks mitmekesistuvad meelelahutusvõimalused. Juba võib tõdeda, et paljudele Eesti inimestele on kaubanduskeskustest saanud kohad, kus veedetakse oma vaba aega kõige rohkem.

Allikad:

• Gert Kiiler „Ülo Mallene: kaubandusmees, kes leiutas sõna selvehall“. Sakala, 18.02.2006.

• Loone Ots „Kotka pood – Nõukogude Liidu esimene supermarket?“. Eesti Päevaleht, 25.10.2017

• Ilmar Saabas ja Tanel Saarmann „Vaata, milline näeb 1990ndate ülipopulaarne kaubanduskeskus välja täna?“. Eesti Päevaleht, 20.01.2015.

• „Avati Rocca al Mare Maksimarket“. SL Õhtuleht, 01.08.1998.

• Tuuli Jõesaar „Eesti on astumas megasuurte kaubanduskeskuste ajastusse“. Eesti Päevaleht, 13.07.2017.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee