(ARNO SAAR)

2010. aastal kuulutas president Toomas Hendrik Ilves kuulsa Eesti sõnalooja Johannes Aaviku auks välja sõnavõistluse ehk sõnause, mille tulemusel said tuule tiibadesse paljud uued eesti sõnad.

Oma keelt on uuendanud paljud rahvad. Enamasti on keeleuuenduse taga rahvusliku iseteadvuse tõus, mis tingib vajaduse rahvuskeelt arendada ja nüüdisajastada. Eestlaste kõrval reformisid möödunud sajandil rahvuskeelt ka ungarlased, norrakad, türklased ja juudid.

Eesti üks viljakamaid keeleuuenduse teoreetikuid ja juhte Johannes Aavik (1880–1973) pidas eesti keele uuendamist ülimalt tähtsaks. Ta põhjendas oma 1924. aastal ilmunud käsitluses keeleuuendamist vajadusega kindlustada meie rahva püsimine: „Keel – see on rahvuse vaim, hing ja eluõhk, mille kustumisega ta olemasolu lõpeb.”

Omariikluse alguskümnenditel muudetigi Aaviku juhtimisel eesti kirjakeele grammatikat, sõnavara ja õigekirjutust, mis muutis selle paljuski selliseks, nagu oleme tänapäeval harjunud. Aavik pakkus välja ja juurutas grammatikas näiteks i-mitmuse (vanul päevil, sügavais mõtteis) ja i-ülivõrde (parim, kõrgeim, rikkaim) ja reeglistas lauselühendite kasutamise. Tänu temale sündis rohkesti uusi tüvisõnu, mis olid tuletatud murdeist (tõhus, jõhker, pigemini), soome keelest (aade, huvitama, esitama) jne.

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas Aaviku traditsiooni jätkates 23. augustil 2010 uute sõnade leidmise võistluse. Selle nimeks pandi „Sõnaus“, mis on ununenud sõna ja tähendab Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus koosolekut, arutelu, läbirääkimist, võlumist ja nõidumist.

Võistlusel otsiti vasteid 11 uuele riigi ja ühiskonnaga seotud mõistele. Osalejad võisid esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Osales 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. Tulemusi kaalus vabariigi presidendi kantselei ja Eesti Keele Instituudi koostöös moodustatud töörühm. Viimane otsustas üldvõitjaks kuulutada sõna taristu (esitaja Andres Valdre). 2015. aastal toimus teinegi sõnade otsimise võistlus, mille võitis sõna nuhvel.

Allikad:

· Keeleuuendus. Eesti Entsüklopeedia veebikülg http://entsyklopeedia.ee/artikkel/keeleuuendus3

· Johannes Aavik keelest ja keeleuuendusest. Johannes Aaviku Keeleseltsi veebikülg http://aavikuselts.org/keeleuuendus/ · Sõnavõistluse veebikülg http://www.sonavoistlus.ee/

Jaga artiklit

1 kommentaar

J
Jääme me jah püsima  /   01:54, 17. jaan 2018
Täna Strasbourgis europarlamendi täiskogu ees Eesti eesistumise lõpukõne pidanud peaminister Jüri Ratas sai seal vastu võtta pea eranditult kiidusõnu.
Pärast Ratase lõpu- ja tänusõnu järgnes plaksutamine ja siis võttis europarlamendi president Antonio Tajani jutu kiidusõnu korrates kokku:
Tajani oli eriti tänulik selle eest, et Eesti rõhutas Euroopa Parlamendi rolli, “mis pole alati nii.”
Ülevaatest nähtuvalt sai Euroopa Parlamendi president Jean-Claude Juncker üritusel sõna koguni kaks korda. Teisel neist öelnud ta lühidalt: “Ma kordan end, kui ütlen “Braavo!”.”
Eesti osas on lootusrikas ka superriigi entusiast Guy Verhofstadt, kel samuti leidus meie eesistumise kohta “vaid kiidusõnu.”
Haruldus
Verhofstadt tunnustas Eestis kui ühte “neist haruldastest riikidest, mis on tugipunktiks liberaalidele.”

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis