Sass Henno (TAIRO LUTTER)

President Kersti Kaljulaid sai eile 104 allkirjaga avaliku kirja, milles taunitakse 2016. aastal näitlejanna kallal vägivallatsenud NO99 lavastaja Tiit Ojasoo kaasamist EV 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse. Üks allakirjutanutest oli kirjanik Sass Henno.

"Mind häirib tema puhul mitte lavastajana, vaid naispeksjana just see, et see vabandus, mis kõlas, ei olnud päris siiras. Ma olen tema juhtumist varem ka kirjutanud ja alati kipub tulema nendesse juhtumitesse "aga", selline eneseõigustus esimese reaktsioonina. On mingid teemad ühiskonnas, kus see "aga" võiks pausi peal olla," sõnas Henno "Ringvaates".

"See on minu pöördumine Ojasoole mõttena, et kui sa ühiskonnas valestiolevat nii terava pilguga lahkad, võibolla oleks õige ka endas katkiolevat natuke lahata. Kõlas õigustus, teema vaibus, sai juriidiliselt korrektse lahenduse, mis on mõnede jaoks täiesti piisav. Aga moraalselt see jääb minu jaoks üles."

Henno sõnas, et tema andis oma allkirja isikliku ebasümpaatia pinnalt.

"Ma usun, et inimestel läheb vahepeal silme eest mustaks. Ma usun, et inimestel juhtub elus palju inetuid asju. Aga kuidas siis käituda, kui oled midagi inetut teinud? Kui pereisal läheb silme eest mustaks ja ta lööb ema... See teema vajab lahkamist, mitte koolipoisilikku mokaotsast vabandust," seletas Henno.

Henno lisas, et lavastamises polegi viga, vaid selles signaalis, mis läheb avalikkusele.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vabandust ei pidanud kirjanik samuti siiraks.

"Ma ei ütleks, et see kuidagipidi mehelik statement või arvamus oleks olnud. See oli pigem midagi sellist, et tal puudub arusaam naistevastasest vägivallast. Võrrelda ühiskondlikku reaktsiooni alandusega... See tähendab, et ta ei ole kursis sellega, mida see tegelikult tähendab," lisas Henno.

"Seda, et ta ei saa aru, mida ta ütleb, näitab hilisem vabandus ka. Ükski terve mõistusega inimene ei ärka hommikul üles ja ei ütle, et kühveldan hommikul natuke paanikat üles ja pärastlõunal tahan selle eest vabandada."

Henno arvates on Reinsalu sõnavõtud impulsiivselt populistlikud ja ta otsib mingi valijagrupi tähelepanu.

"Reinsalu on väga pikalt olnud naistevastase vägivalla vastu teatud huvigruppides. Ma olen selle töö eest teda isiklikult tänanud. Nüüd tuleb tema päris nägu nähtavale ja see ei ole eriti mehelik ja tore nägu," nentis Henno.

Henno lisas, et selliseid teemasid käsitledes hakkab Eesti järgi jõudma arenenud ühiskondadele.

"Eks see, kuidas ühiskond mingil teemal käitub või kust tundlikkus läheb, näitab meie praegust arenguetappi. Kui on sõda ja nälg, siis pööratakse emotsionaalsetele kvaliteetidele vähem tähelepanu, aga me oleme järelikult saavutamas teatud küpsust, miks sooline võrdõiguslikkus üldse on päevakorda kerkimas. See räägib meie ühiskonna küpsusastmest. See on väga hea, et me sellest räägime. See on väga hea, et kõlavad ka kriitilised karjatused minusuguse kanakarja poolt. Loodetavasti hoiab see ohjes ebameeldivat "tüdrukut jalaga lüüa on normaalne" suhtumist," ütles Henno.

Jaga artiklit

73 kommentaari

S
saku tume  /   16:02, 20. jaan 2018
Keda siis Ojasoo lõpuks lõi ?? Kui see on saladus,siis ei usu rahvas seda ka !! Nagu seda Taavi Rõivase juhtumitki.
H
Häbi sassile!  /   15:07, 18. jaan 2018
Gulaagis olevat nii, et kambaga ühe kallale. See nn. vanglakultuur levib nüüd meie kultuuritöötajate hulgas. Arvata, et need kirja kritseldajad on mingid kultuuritööga seotud tibid, kes lootsid aastapäevaüritusest suurt kasu saada või lootsid, et kutsutakse peole ja nüüd ei kutsutudki. Ajada Oudeki Loonega koos üht asja, juba see näitab väärastunud olekut.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis