Maailm

KATK ei levinudki inimestele rottidelt? (5)

Toimetas Greete Kõrvits, 16. jaanuar 2018, 21:38
Keskaegne rotipüüdja: abi oleks olnud ka hügieenist ja puhtuse hoidmisest.Foto: Vida Press
Inimajaloo õudseim haiguspuhang, mis hooti ikka ja jälle tagasi tuli ning miljoneid inimesi endaga hauda viis, on ajalooõpikute järgi olnud suuresti rottide süü. Nüüd kirjutab CNN, et Musta Surma võisid inimesed üksteisele siiski ise levitada.

Kõigepealt, mis on katk? See on nakatumine bakteriga Yersinia pestis. Muhkkatk ehk buboonkatk levib inimesele kirpudelt ning selle sümptomiteks on koledad paised, paistes lümfisõlmed, vahelduvad kuuma- ja külmahood ning äge köhimine. Kopsukatk levib piisknakkuse teel ning on sümptomitelt sarnane teiste ägedate kopsuhaigustega. Kopsukatku on ka raskem ravida ning näiteks eelmisel aastal haigestus sellesse üle 1800 inimese Madagaskari saarel.

Samal teemal

Madagaskaril möllab katk
13. oktoober 2017, 22:21

Oslo ülikooli teadlased uurisid katku erinevaid levimisviise ning leidsid, et kirpudega levis katk tõenäoliselt siiski inimeselt inimesele, mitte rottidelt inimestele. Katku levitasid ka täid.

Uurimistöös kasutasid teadlased andmeid üheksast suuremast Euroopa linnast, kus katk kunagi möllanud oli. Simulatsioonide abil uurisid nad kolme levikuviisi - rotid, piisknakkus ja inimeste kehadel elutsevad täid-kirbud. Tulemused näitasid, et seitsmes linnas üheksast sobitus haiguse leviku kiirus, ägedus ja surmade hulk enim just viimase versiooniga. On ebatõenäoline, et rottidelt oleks haigus inimesteni nii meeletu kiirusega jõudnud. Pigem andsid tolle aja vähese või olematu hügieeniteadmisega inimesed seda endi kehal olevate parasiitidega ise teistele edasi.

Tänapäevalgi võib aeg-ajalt puhkeda väiksemaid katkuepideemiaid, üldiselt arengumaades. Katk allub siiski küllaltki hästi antibiootikumiravile.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee