Veetaseme oodatav langus esialgu praame ei ähvarda

 „Viimati puhus siin tormituul kagusuunast kümmekond aastat tagasi,“ märkis Soomere.

Kuigi teisipäeva õhtuks tõusnud tuulest Eestis päris tormiks ei lähe, möllab tõeline raju Gröönimaa ja Šotimaa vahel, kus on tuulekiirused kohati ligi 30 meetrit sekundis.

„Meie oleme juhtunud selle Atlandi ookeanil paikneva ning Šotimaal tormi tekitava suure madalrõhkkonna ja Uraalide kandis asuva suure ja rahuliku kõrgrõhuala vahele,“ selgitas Soomere. „Oleme praegu justkui kahe suure hammasratta vahel, mis liiguvad eri suundades.“

Natuke ebatavaline on Soomere väitel ka see, et Atlandi madalrõhkkond ulatub Prantsusmaani välja. „Selle tulemusena on meil tuul kagust või pigem isegi peaaegu lõunast. Tugevad kagutuuled on meie kandis üsna ebatavalised,“ nentis Teaduste Akadeemia juht.

Teadlase sõnul on meretaseme seisukohalt praegu oluline ennekõike see, et tuul puhub maismaalt mere poole. „Tavaliselt langeb meil meretase arvestatavalt siis, kui puhuvad idatuuled, mis viivad vee meie rannikult Taani väinade poole ja pressivad selle siis osalt Põhjamerre,“ kirjeldas Soomere. „Teisipäeval-kolmapäeval on olukord teistsugune. Kagu- ja lõunatuuled pressivad vee hoopis loodesse Botnia lahte. Seal võib veetase mõnes kohas ulatuda ligi 1,5 meetrit üle pikaajalise keskmise.“

Soomere sõnul langeb meretase siis, kui selles suunas, kuhu tuul puhub, on hästi pikk ja mitte väga sügav mereala. „Botnia laht on just selline. Et vesi sealt kuhugi välja ei pääse, taastub tavaline veetase üsna kiiresti pärast kagutuule vaibumist või pöördumist.“

Soomere sõnul tuleb praamimeestel karta Väinameres madalat vett kahel juhul: tugeva kirde(ida)tuulega ja tugeva kagutuulega.

Praeguste ilmaandmete põhjal ütleb Soomere, et alla 25-30 sentimeetri keskmisest ei tohiks vesi selle tormaka ajal Väinameres minna. Sama näitab ka Meresüsteemide instituudi arvutimudel.