Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 40. koht: filmi „Mandariinid“ erakordne edu (1)

Indrek Riigor, 15. jaanuar 2018, 00:01
 
Täpselt kolm aastat tagasi (15. jaanuar 2015) sai teatavaks, et Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilmil „Mandariinid“ on reaalne võimalus võita filmimaalima ihaldatuim auhind „Oscar“. Olgugi, et auhind jäi saamata, oli „Oscari“ nominatsioonini jõudmine märgilise tähendusega.

Mitmed Eesti filmid on kaalukaid rahvusvahelisi auhindu võitnud või leidnud tunnustavat äramärkimist. Teiste hulgas filmikriitikute poolt läbi aegade parimaks Eesti filmiks valitud Veiko Õunapuu „Sügisball“, mis võitis ligi kümme aastat tagasi (7. september 2007) mainekal Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil ühe peapreemiatest. Nimeliselt on üks Eesti film „Oscari“ võitnud varemgi, aga seda tudengifilmide kategoorias – Tanel Toomi lühifilm „Pihtimus“ (2010).

Samal teemal

Zaza Urušadze „Mandariinide“ (2013) valimine viie kandidaadi hulka oli aga esimene kord, kui Eesti film taotles n-ö päris-Oscarit (ametlikult Ameerika Filmiakadeemia parima võõrkeelse filmi auhind). Ajalooline oli seegi, et vaevalt kuu varem sai teatavaks, et „Mandariinid“ kandideerivad (taas esimese Eesti filmina) Hollywoodi Välisajakirjanike Assotsiatsiooni poolt välja antavale pea sama mainekale „Kuldgloobuse“ nimelise filmiauhinnale.

Ühe Eesti filmi selline tähelend ajendas paljusid küsima, kas viimaks ometi on leitud süžee, mis ka maailma suurima kinopublikuga riiki kõnetab. Küllap peitus edu võti paljuski „Mandariinides“ jutustatava loo universaalsuses: hästi välja mängitud inimeseks jäämise lugu keset vaenu ja sõjategvust. Võibolla aitas edule kaasa ka, millises ajaloolises kontekstis lugu jutustati.

Edasine analüüs jääb aga tulevaste filmikriitikute ja -ajaloolaste teha, sest vara on veel öelda, millist mõju „Mandariinide“ edu Eestis tegelikult avaldanud on. Easialgu võime nentida suurt entusiasmi ja rõõmu, mida Eesti filmi rahvusvaheline tähelend siinsetes inimestes tekitas.

Eesti filminduses on n-ö „Mandariinide“-järgne aeg olnud igatahes paljulubav: aasta hiljem jõudis samuti „Kuldgloobuse“ parima võõrkeelse filmi nominatsioonini Soome-Eesti-Saksamaa koostöös valminud Klaus Härö mängufilm „Vehkleja“. 2016. aasta läks ajalukku sellegagi, et Eestis esilinastus suisa kümme uut täispikka mängufilmi, mis oli läbi aegade suurim ühel aastal linastunud omamaiste filmide arv.

Allikad:

  • Eesti Filmi Andmebaas http://www.efis.ee/
  • Raiko Puust „Mandariinid (2013) – eestlaseks ja inimeseks olemise lugu...“. Veebikülg http://www.filmiarvustus.eu/, 04.11.2013.
  • Silver Kuusik „Mängufilm „Mandariinid“ valiti Kuldgloobuse nominentide hulka“. ERR, 11.12.2014.
  • Tiit Tuumalu „“Mandariinid“ jätkab Oscari konkurentsis“, Postimees, 15.01.2015.
  • Tuuli Aug „Tanel Toom sai kätte tudengi-Oscari“. Eesti Päevaleht, 13.06.2010.

1 KOMMENTAAR

o
on 15. jaanuar 2018, 01:30
erakordne film ka , seepärast ka edu erakordne...muidugi määrab suuruse ka nelja rahvuse pinnal olevad suhted filmis, see ju rahvustevaheline kunstiteos, vägagi efektne ja tehniline teostus suurepärane.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee