Valitsus otsustas viia pronkssõdur Tõnismäelt ära, kaitseväe kalmistule. (Alar Truu)

26. ja 27. aprill 2007 läksid ajalukku nn pronksiöödena, kui Tallinnas Tõnismäele kogunenud peamiselt vene keelt kõnelevate noorukite protest kasvas kesklinna tänavatel huligaanitsemiseks. Lõhuti ka Jõhvis.

Vähemalt vormiliselt protesteeriti valitsuse otsuse vastu likvideerida Tõnismäel paiknenud nõukogudeaegne punaväelaste ühishaud ja viia samas paiknenud Teises maailmasõjas langenutele pühendatud mälestusmärk (rahvakeeles: pronkssõdur) sobilikumasse kohta. Originaalis oli see Tallinna Punaarmee vallutamise puhul (22. september 1944) tehtud mälestusmärk. Kui eestlastele sümboliseeris see Tallinna vallutamist ja nõukogude okupatsiooni taasalgust, siis Eestis elanud venelastele tähistas pronkssõdur hoopis võitu natsliku Saksamaa üle.

Jaanuaris 2007 võttis riigikogu vastu sõjahaudade kaitse seaduse, millega anti peaministrile volitus vajadusel otsustada ebasobivas kohas oleva sõjahaua säilmete ümbermatmine. Märtsis soovitaski kaitseministeeriumi juurde loodud komisjon pronkssõduri juures olevad punaväelaste säilmed ümber matta. Aprillis alustati ettevalmistustöödega.

26. aprilli õhtul kogunes tööde käigus pronkssõduri ümber püstitatud telgi juurde vene keelt kõnelev rahvamass, kes muutus tund-tunnilt järjest agressiivsemaks. Kui politsei hakkas neid heli- ja valgusgranaate kasutades eemale tõrjuma, valgus nüüdseks juba märatsevaks kambaks muutunud umbes tuhandepealine seltskond kesklinna, kus hakati sisse viskama hoonete aknaid, rüüstama kauplusi ja lõhkuma sõiduautosid.

Veel samal ööl otsustas valitsus viia pronkssõdur Tõnismäelt ära, kaitseväe kalmistule. Paraku ei teadnud märatsejad seda ja lõhkumiste laine Tallinna kesklinnas kordus taas. Samuti avaldasid protestimeelsust Jõhvi kogunenud 200 noort, kes hakkasid samuti lõhkuma hoonete aknaid ja sõidukeid, kuid politseinikud suutsid üsna ruttu olukorra kontrolli alla saada.

Mujalgi oli kogunemisi, mis ei kasvanud siiski märatsemiseks. Ehkki pronksiöödega seotud sündmusi oli veel, muutus üldine olukord tasahaaval rahulikuks. Hästi mõjus näiteks mõneks ajaks kogunemiste ja alkoholi müügi keelamine.

Pronksiööde materiaalne kahju oli umbes 50 miljonit krooni, vigastada sai ligikaudu 50 inimest, sh kuus politseinikku. Prokuratuur esitas kahtlustuse umbes 300 inimesele, kellest lõpuks jäi sadakond süüdi. Ainsana jäi lahendamata Mustvee noormehe Dmitri Ganini surm, mida naaberriik Venemaa hakkas ära kasutama Eesti-vastasetes propagandarünnakutes.

Põhjuste üle, miks pronksiööd toimusid, vaieldakse siiani. Seda on nähtud nii Venemaalt suunatud rünnakuna Eesti stabiilsuse vastu, Eesti integratsioonipoliitika läbikukkumisena kui ka lihtsalt kahe rahva erineva ajaloonägemuse ilminguna. Ühes ollakse kindlad: see, mis aprilliöödel Tallinna tänavatel toimus, oli ikkagi lihtlabane huligaanitsemine, mille on hukka mõistnud ka enamik vene kogukonna liikmeid.

Allikad:

·        „Pronksiöö ajajoon. 16 kevadpäeva – aprillirahutused nii, nagu politsei neid mäletab“. ERR 360, 26.04.2017.

·        Mihkel Kärmas „Ganinite advokaadi sõnul kasutab Venemaa juhtumit poliitilistel eesmärkidel“. ERR, 19.04.2017.

·        Merili Nael „Lauristin: pronksiöö on puhtal kujul meediasündmus“. ERR, 28.04.2017.

Jaga artiklit

46 kommentaari

O
oho  /   12:18, 15. jaan 2018
Kas praegu elame rikkald! Meil oli oma lipp!
M
mnb  /   00:32, 15. jaan 2018
41. koht?
Top 10-s kindlasti. Vene transiidi ärakukkumine. 16 a räägitud jutud integratsioonist osutusid lollusteks.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis