Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 42. koht: Ustimenko ja Medvedev jooksevad Eestis amokki* (4)

Indrek Riigor, 13. jaanuar 2018, 00:06
Juri Ustimenko (vasakul) ja Dmitri Medvedev. Erakogu
2002. aasta kevadel tapsid Venemaalt illegaalselt Eestisse tulnud Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev ligi ühe kuu jooksul Tartus, Tallinnas, Sillamäel ja Valkas kokku viis inimest ja haavasid rängalt veel mitut.

Salaja üle Narva jõe Eestisse ujunud Peterburi sõjakoolis allveelaevnikeks õppinud Ustimenko ja Medvedevi kuriteod raputasid kogu Eestit. Hilisem uurimine tuvastaski, et soov tähelepanu saada oli kurjategijate üheks tegutsemismotiiviks. 

Samal teemal

Röövmõrvade sari sai alguse 18. märtsi ööl, kui Tallinnas Roosikrantsi tänaval plahvatasid kaupluses Jahimaailm kaks pommi ja varastati kaks tulirelva. Nende relvadega hakkasidki kurjategijad oma musti tegusid sooritama. Esmalt röövisid nad Tartus taksojuhti ja tapsid seejärel Tallinnas tema ametikaaslase. Paaripäevase vahega mõrvasid kurjategijad Tartus Aleksandri tänava keldripoes müüja, ühe oma sõbra Sillamäel ja teise Tallinna lähedal.

Kui poolteise nädala pärast rööviti ja tulistati Tartus taas väikekaupluse müüjat, tekkisid esimesed seosed, et mõrvade taga on samad inimesed. Riia mäe väikepoe müüjat tulistati näkku, kuid ta jäi ellu ja tunnistas, et laskja oli lühikest kasvu. Sama ütles ka järgmine eluga pääsenud Sillamäe kassiir.

Mai alguses lasid kurjategijad Tallinnas maha jahitarvetepoe Küti Äri müüja. Näis, et politsei ei suuda tapmistele piiri panna, aga nagu hiljem selgus, olid tapjad väga osavad jälgede varjamises. Politseil õnnestus siiski teada saada, et mõrtsukad on teel Lätti ja hoiatasid sealseid kolleege.

Viimase veretöö sooritasid Ustimenko ja Medvedev Valkas, kui tulistasid neid kontrollinud politseinikke: üks Läti politseinikest hukkus ja teine sai vigastada. Appi tõtanud turvamees lasi Medvedevi maha, kuid Ustimenko pääses põgenema. Tema kriminaalne karjäär lõppes 7. mail, kui ta Poolas vahistati.

Kohtuprotsess Ustimenko üle peeti meedia suure tähelepanu all. Esialgu eitas kohtualune oma osalust tapjana ja üritas süüd tapetud kaaslase kaela ajada. Pikapeale selgus, et just Ustimenko oli tapmiste initsiaator ja täideviija. Uurijate hinnangul oli enamiku kuritegude taga isiklikud motiivid – rahuldamatus ja tunnustuse puudumine.

16. märtsil 2004 mõisteti Ustimenko eluks ajaks vangi.

* amok(k) – hullushoos ringitormamine ja soov teele sattuvaid inimesi tappa.

Allikad:

Sven Randlaid (toimetaja) „“Pealtnägija“: sarimõrvar Ustimenko ei kahetse midagi“. ERR, 05.10.2011.

Rasmus Kagge „Kohus saatis sarimõrvar Ustimenko eluks ajaks vangi“. Postimees, 17.04.2004.

Jaan Väljaots „Juri Ustimenko: „Teie minu kannatusi ei tea!““. Õhtuleht, 18.02.2004.

Toomas Sildam „Juri Ustimenko tuli Eestisse vee all ujudes“. Postimees, 10.05.2002.

„Tartus tulistati taas poemüüjat“. SL Õhtuleht, 12.04.2002.

4 KOMMENTAARI

m
13. jaanuar 2018, 12:34
Märgilise tähtsusega vast oli see, et Ustinenko amokijooksu ajal ehitati Eesti esimest kaasaegset kohtuhoonet Tartus.
t
Teil on vale jutt. 13. jaanuar 2018, 11:28
Juri ja Dmiri tahtsid jõuda Prantsuse võõrleegioni.
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee