Juri Ustimenko (vasakul) ja Dmitri Medvedev. (Erakogu)

2002. aasta kevadel tapsid Venemaalt illegaalselt Eestisse tulnud Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev ligi ühe kuu jooksul Tartus, Tallinnas, Sillamäel ja Valkas kokku viis inimest ja haavasid rängalt veel mitut.

Salaja üle Narva jõe Eestisse ujunud Peterburi sõjakoolis allveelaevnikeks õppinud Ustimenko ja Medvedevi kuriteod raputasid kogu Eestit. Hilisem uurimine tuvastaski, et soov tähelepanu saada oli kurjategijate üheks tegutsemismotiiviks. 

Röövmõrvade sari sai alguse 18. märtsi ööl, kui Tallinnas Roosikrantsi tänaval plahvatasid kaupluses Jahimaailm kaks pommi ja varastati kaks tulirelva. Nende relvadega hakkasidki kurjategijad oma musti tegusid sooritama. Esmalt röövisid nad Tartus taksojuhti ja tapsid seejärel Tallinnas tema ametikaaslase. Paaripäevase vahega mõrvasid kurjategijad Tartus Aleksandri tänava keldripoes müüja, ühe oma sõbra Sillamäel ja teise Tallinna lähedal.

Kui poolteise nädala pärast rööviti ja tulistati Tartus taas väikekaupluse müüjat, tekkisid esimesed seosed, et mõrvade taga on samad inimesed. Riia mäe väikepoe müüjat tulistati näkku, kuid ta jäi ellu ja tunnistas, et laskja oli lühikest kasvu. Sama ütles ka järgmine eluga pääsenud Sillamäe kassiir.

Mai alguses lasid kurjategijad Tallinnas maha jahitarvetepoe Küti Äri müüja. Näis, et politsei ei suuda tapmistele piiri panna, aga nagu hiljem selgus, olid tapjad väga osavad jälgede varjamises. Politseil õnnestus siiski teada saada, et mõrtsukad on teel Lätti ja hoiatasid sealseid kolleege.

Viimase veretöö sooritasid Ustimenko ja Medvedev Valkas, kui tulistasid neid kontrollinud politseinikke: üks Läti politseinikest hukkus ja teine sai vigastada. Appi tõtanud turvamees lasi Medvedevi maha, kuid Ustimenko pääses põgenema. Tema kriminaalne karjäär lõppes 7. mail, kui ta Poolas vahistati.

Kohtuprotsess Ustimenko üle peeti meedia suure tähelepanu all. Esialgu eitas kohtualune oma osalust tapjana ja üritas süüd tapetud kaaslase kaela ajada. Pikapeale selgus, et just Ustimenko oli tapmiste initsiaator ja täideviija. Uurijate hinnangul oli enamiku kuritegude taga isiklikud motiivid – rahuldamatus ja tunnustuse puudumine.

16. märtsil 2004 mõisteti Ustimenko eluks ajaks vangi.

* amok(k) – hullushoos ringitormamine ja soov teele sattuvaid inimesi tappa.

Allikad:

Sven Randlaid (toimetaja) „“Pealtnägija“: sarimõrvar Ustimenko ei kahetse midagi“. ERR, 05.10.2011.

Rasmus Kagge „Kohus saatis sarimõrvar Ustimenko eluks ajaks vangi“. Postimees, 17.04.2004.

Jaan Väljaots „Juri Ustimenko: „Teie minu kannatusi ei tea!““. Õhtuleht, 18.02.2004.

Toomas Sildam „Juri Ustimenko tuli Eestisse vee all ujudes“. Postimees, 10.05.2002.

„Tartus tulistati taas poemüüjat“. SL Õhtuleht, 12.04.2002.

Jaga artiklit

4 kommentaari

  /   12:34, 13. jaan 2018
Märgilise tähtsusega vast oli see, et Ustinenko amokijooksu ajal ehitati Eesti esimest kaasaegset kohtuhoonet Tartus.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis