2010. aastal maavärinas hukkunute massihaud Morne St. Christophe'is (Reuters/Scanpix)

"Mul oli unistuste töökoht ja ilus kodu, kuid siis..." meenutab 2010. aasta maavärinat haitilane Shelove Perrin. "Pärast seda aga oleme pidanud pidevalt kolima. Meil pole siiani kindlat elupaika."

2010. aasta 12. jaanuari õhtupoolikul tabas maalilist Kariibi mere saart Haitit maavärin magnituudiga 7. Ehkki maavärinad pole selles piirkonnas tavatud, polnud nii ohvriterohket seal varem nähtud.

Kui esialgu räägiti paarikümnest tuhandest hukkunust, siis 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Aastaid hiljem jääb ametlik ohvrite statistika vahemikku 220 000 – 300 000 inimest.

Maavärinas hävines praktiliselt kogu infrastruktuur ning suur osa saare elanikkonnast jäi peavarjuta. Maavärinale reageerisid mitmete riikide liidrid, kes lubasid annetustega Haitit aidata. Samuti hakkasid annetusi koguma eri humanitaarabiorganisatsioonid. 

Spordiajakirjanik Shelove Perrin on üks miljonitest, kelle elu pärast Haiti katastroofi maapealseks põrguks muutus.

Maavärinas hävis naise kodu ning pärast seda elab tema perekond pidevas pakkimise hirmus. Üürikorterite turul on hinnad laes ning renditajad tõstavad neid pidevalt. Pere on kaheksa aasta jooksul seitse korda kolinud. Viimases elukohas otsustas renditaja lepingut rikkudes hinda tõsta 14%. 

Ots otsaga napilt välja tulev Perrin leiab, et Haiti täbaras taastumisvõimes on oma süü ka appi tõtanud organisatsioonidel. Kohale sõitnud vabatahtlikud aitasid küll elusid päästa, ent vajasid ka ise ööbimispaika. Sestap tekkis eluasemetest veel suurem kriis, niigi suured üürihinnad tõusid aga kosmosesse. Haitilastel polnud enam lootustki normaalse hinnaga üüripinda leida.

Ehkki Haiti taastub maavärinast siiani, on suurem osa abijõudu riigist lahkunud. Üüriturul pole aga normaliseerunud.

Fakte Haiti maavärinast:

  • 220 000 – 300 000 inimest hukkus
  • ligikaudu 300 000 inimest sai raskelt viga
  • 1,5 miljonit inimest kaotasid kodu
  • 2017. aasta lõpuks oli veel enam kui 35 000 inimest koduta
  • ligi 4000 kooli hävis
  • 14 miljardit dollarit annetati Haiti abiks

 

Tragöödia üksikud rõõmsad hetked

Meeleheite, kurbuse, vaesuse ja õuduse vahele mahtus maavärina järgse Haiti pealinnas ka üksikuid rõõmsaid hetki.

Näiteks leidsid Hispaania ja Belgia päästjad Port-au-Prince’is kodumaja rusude alt elusana kaheaastase poisi, kes oli seal olnud üle kahe ööpäeva. Redjeson Hausteen Claude’i isa Reginald ei suutnud õnne uskuda, kui päästjad pisipoja peaaegu tervena tema kätte tõid. Ema Daphnee’d nähes lõid poisi silmad särama. Maailma ajakirjandus nimetab päästetud põnni omamoodi lootuse sümboliks.

 

Väga suurt tähelepanu pälvis maailma ajakirjanduses ka eestlase Tarmo Jõeveere päästmine ÜRO Haiti esinduse peakorteri rusude alt.

Viimastel aastatel USAs Miamis elav ja ÜRO struktuurides turvamehena töötav Tarmo Jõeveer (35) oli rusude all 32 tundi. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles agentuuri AP andmetel Jõeveere päästmisest rääkides: "See oli väike ime ööl, kui oli nii vähe imesid."

Jaga artiklit

23 kommentaari

U
umbrohi ei hävine  /   10:14, 13. jaan 2018
Riik, kus inimesed pole loetud. Tänase päevani ei tea, kas hukkus 220 000 või 300 000 inimest ...
K
Kolm korda   /   00:03, 13. jaan 2018
olen Haiiti saarel käinud, põhiliselt Dominikaanis, aga põgusalt ka Haiiti poolel. Kahjuks või õnneks enne maavärinat. Dominikaanis on praegu nagu korras, puhkusereisidel käiakse, kuigi piiril on ohtralt tarasid ja okastraate. Kuigi juba siis ei sallinud dominikaanlased haiitilasi silma otsas. Omal ajal olid nende eellased toodud ju Aafrika rannikute eri paigust ja millegipärast on neil alati tülisid olnud. Aga muidugi lihtsalt Kariibi fiiling on võrratu.Nende muusika. Lähimad teised saared ka külastatud. Aga maailmas veel hulga käimata kohti, kuhu tahaks minna.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis