Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 44. koht: erakorraline seisukord, mis polnudki nii erakorraline (6)

Indrek Riigor, 11. jaanuar 2018, 00:02
Edgar Savisaar, detsember 1991Foto: Vambola Salupuu
Jaanuaris 1992 võis majanduslikku olukorda nimetada suisa katastroofiliseks, aga ülemnõukogu kehtestatud erakorralist seisukorda polnud tegelikult vaja.

Eesti taastas iseseisvuse laostunud majanduse olukorras, mis jõudis täielikku kriisi aastavahetuseks 1991–1992. Iseseisvudes sai Eesti päranduseks riiklikult korraldatava majanduskorra, kus turumajandus ja eraettevõtlus alles tärkasid. Esimese aasta jooksul kerkis toiduainete hind 7,13 korda, tarbekaubad kallinesid 5,47 ja teenused 3,27 korda. Ainuüksi jaanuaris suurenes elukallidus 87%. Hindade meeletu kasv polnud ainus probleem, puudus oli kaupadest ja sularahastki.

Samal teemal

1991.–1992. talve suurim katsumus oli strateegiliste varude (vilja, aga liha- ja piimatoodete ning kütuse) pidev nappus. Et valitses üleüldine bensiinipõud, olid ohus ka elektritootmine ja suuremate linnade elamute kütmine. Kõigepealt keerati kinni soe vesi, kuid seejärel tuli alandada juba toatemperatuuri. Inimesed istusid tööl ja kodus üleriietes ning valitsus hakkas kaaluma tervete linnaosade evakueerimist.

11. jaanuaril kehtestati valitsuse otsusega leiva, piima, või ja juustu müümiseks talongid. Talongiajastu sai alguse juba varem. Nüüd aga hakati juba n-ö elutähtsaid kaupu talongide alusel müüma, mis tekitas küsimuse, miks ei suudeta rahvast varustada Eestis toodetud kaupadega.

Edgar Savisaare valitsus nägi kriisi ühe lahendusena ülemnõukogult erakorraliste volituste saamist. Toompeal töötavad saadikud polnud selles ühel nõul. Üks võte, kuidas tagada erakorralise olukorra kehtestamisele toetust, oli peaministri visiit Ääsmäele Rävala OÜ võiladudesse. Kaamerate ees avati laouksed ja näidati rahvale, kuidas kaupa küll toodetakse, kuid se ei jõua poodidesse.

Üleüldises võipuuduses võid täis lao demonstreerimine mõjus šokina, kuid see ei tähendanud, et ettevõtjad oleksid olnud süüdi Eestit kummitanud kaubapuuduses. Põhjused olid ikkagi mujal. Valitsus saavutas küll erakorralise seisukorra väljakuulutamise, aga ainult tänu tollal ülemnõukokku kuulunud venemeelsete saadikute abile. Rahvuslikud jõud seda ei toetanud.

Erakorraline seisukord osutus väljakuulutatuks ainult paberil, sest valitsusele ei antud enam erakorralisi volitusi. 23. jaanuaril teatas valitsus tagasiastumisest ja kuu lõpus kinnitati ametisse Tiit Vähi juhitav valitsus, kes asus kohe majanduse liberaliseerimise teele. Paari nädala pärast tühistati ka erakorraline seisukord, sest seda polnud enam vaja, sest valitsuse meetmed ja kohale jõudnud välisabi stabiliseerisid majandusolukorra.

Allikad:

· Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005.

· „XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981 – 31.12.2000 (aluskäsikiri: Mati Graf)“. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

· Kalle Muuli „Kakskümmend aastat hiljem“. Postimees, 23.01.2012.

· Maarius Suviste „Hüvasti, ilusad päevad. Võivaru on kolmeks nädalaks... Vaene see Eestimaa“. 19.09.2007.

6 KOMMENTAARI

o
olgu 11. jaanuar 2018, 13:58
kas noorena või vanana- igatahes ülimalt ebasümpaatne tüüp
e
et siis 11. jaanuar 2018, 13:27
See oli aeg kus tanklates bensiini ei olnud aga inimestel kanistrites oli. Sai Venemaalt Žiguliga isegi veetud. Riigi piir oli aga ei toiminud veel. Algul sai vabalt Venemaal käia, hiljem juba kavalust kasutades, täitsa lahe aeg oli.
Loe kõiki (6)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee