Kaader "Pealtnägijast" (ERR)

Vana-Kalamaja tänaval asuva miljööväärtusliku maja korteriühistu tüli tipnes eelmisel suvel sellega, et seitse korteriomanikku rivistusid ühe vastu ja nõuavad selle sundmüüki.

"Meie eesmärk on nendest lahti saada. Nad ei jälgi ühtegi ühiselu reeglit - ei küta, ei ela, ei maksa arveid," ütles üks korteriomanik "Pealtnägijale".

Perekond Beloussov, keda ülejäänud ühistu süüdistab, et elab Marbellas, kus ajab turismiäri. "Pealtnägijal" ei õnnestunud kahe kuu jooksul neilt kommentaari saada. Alles sel teisipäeval nõustus härra Beloussov kohapeal asja kommenteerima, aga nende vene kolleegile.

Sergei ja Natalja ostsid 90ndate alguses Vana-Kalamaja maja esimesele korrusele korteri, mis oli juba toona halvas seisus. Juba siis lasi läbi lagi ning korteri oli täiesti ära mädanenud ja elamiskõlbmatu.

"Siin on olnud ka aegu, kus korteris olid läbi akna või keldri sisse murdnud kodutud narkomaanid."

"Kui tulid alkohoolikud oma haisvate kompsudega, hakkas terve maja kubisema prussakatest."

Majas sünnist saati elanud muusiku Sergei Pederseni sõnul oli lagunemises osaliselt süüdi Beloussovite pea kohal elanud pensionär, kes jättis oma korteri hooletusse, lootuses saada uus korter Lasnamäele.

Aastal 2005 moodustati ühistu, mille esimeheks sai Pedersen. Beloussovite kaebused ja kohtuskäimised algasid ammu enne ühistu loomist ja Bederseni sõnul oli selle eesmärk see, et keegi teine teeks asjad korda nii, et Beloussovid maksma ei peaks.

Osa majast kukkus kokku

Maja muudkui mädanes ja ühel hetkel jõudis asi nii kaugele, et maja keskosa kukkus lihtsalt sisse.

"Nende põrand keldrini, maast kuni taevani, oli üks suur auk. Ja nii me elasime talved läbi."

Miljööväärtuslik maja oli hävimisohus, kui aastal 2007 tegi ühe korteri omanik, arendaja taustaga Jarno Sild ettepaneku, kuidas kõik, kaasaarvatud maja keskel asuv pommiauk korda teha nii, et ühistu laenu võtma ei pea. Plaan oli, et

Sild teeb kogu maja oma kulu ja kirjadega korda, aga saab vastu välja ehitada kaks uut korterit pööningul. Kõik teised olid nõus ning 2010. aastaks olid projektid ja kooskõlastused olemas. Aga Beloussovid ei kirjutanud alla. Ühistu ootas kaks aastat, kuni läks 2012. aastal ise nende vastu kohtusse.

Beloussov arvab aga, et maja on sellises seisus, et seda oleks rumal renoveerida: "Kui keegi tahab siin teha äriprojekti, siis tuleb see maha tõmmata ja ehitada uus."

Kaks aastat pärast protsessi algust, 2014. aastal tehti kohtuväline kompromiss. "Esimest korda notaris ta sõimas kõik täis ja läks minema. Teine kord notaris olles kauples ta juurde lisahüvesid ja lisatöid korteri sees. Kaalukeeleks sai see, et talle anti keldris lisapinda otse nende korteri all."

Kauaoodatud remont kestis 2017. aasta kevadeni ja oli nii põhjalik, et võrdus sisuliselt uue maja ehitusega. Ka remondi ajal esitasid Beloussovid erinevaid proteste ja püüdis muu hulgas algatada kriminaalasja Pederseni ja Silla vastu, süüdistades neid korruptsioonis. Prokuratuur kriminaalasja ei algatanud ja teised korteriomanikud nimetavad Silda hoopis hoone päästjaks.

Torud lõigati läbi

Suur šokk saabus siis, kui ühel päeval otsustasid Beloussovid alustada oma korteris siseviimistlust ja ette jäid remondi käigus paigaldatud vee- ning kanalisatsioonitorud, mille nad läbi lõikasid. Ülalasuva pööningukorteri omanik Marion Ots pöördus politseisse, kust öeldi, et tegu on tsiviilvaidlusega.

Ots kolis koos perega hotelli ja korteriühistu pöördus kohtusse, kust saadi kiirkorras hagi tagamise määrus, et veeühendus tuleb taastada kuni kohtuvaidluse lõpuni. Beloussovid aga panid rahvakeeli öeldes tuima. Torude töölesaamiseks oli vaja kohtutäituri abi.

2017. aasta juuni alguses otsustas ühistu, et mõõt on lõplikult täis. Koosolekul, kuhu Beloussovid ainsana kohale ei ilmunud, otsustati ühehäälselt, et nad peavad korteri sundvõõrandama. Tegu on väherakendatud ühistuseaduse sättega, mis lubab mõjuval põhjusel sundida korteri ära müüma.

6. novembril tuli kohtust otsus, mis ütleb põhimõtteliselt, et naabrid võivad ikkagi need õnnetud torud läbi lõigata. Kohtus sai saatuslikuks, et ehkki nad sõlmisid omal ajal üldise renoveerimise kokkuleppe, siis täpsele veelahendusele Beloussovid allkirja ei andnud.

Beloussovi väitel olid saatuslikud trassid paigutatud ebakompetentselt ja mõni neist suisa ohtlik. Härra väitis, et vastaspool kisub tüli, valetab ja ei lase neil juba kümme aastat korterit kasutada: "Nad said kõik kasu. Kedagi ei puudutanud see ehitus, aga mulle tekitati konkreetsed kahjud."

Käib kolm kohtuasja, kaebusi on sadu lehekülgi. Kokku on see selline "Santa Barbara", et vähesed suudavad seda jälgida. Üks asi, mis on ühemõtteliselt selge, on see, et pidev tüli on väikese ühistu ära kurnanud nii moraalselt kui rahaliselt.

Jaga artiklit

86 kommentaari

A
ah mehel oli kindlasti plaan ja ehk ka tutvusi oleks saanud sealt avariilisest majast kuskile paaneel majase üle kolida ja uus korter maha müia aga kogu selle suppiga kesse tahab seda kopli urtsikud osta ehk mingi soe peast  /   15:07, 11. jaan 2018
H
P
pole võimalik  /   15:01, 11. jaan 2018
elan 140 korteriga majas. Sa kas käid koosolekutel ja vihastad ennast lolliks, kõik kisavad, pooled eesti, pooled vene keeles ja igale asjale on pooldajaid ja vastaseid või ei käi koosolekutel ja kõik läheb nagu jumal juhatab, aga oled rahulik ja leppiv ning maksad, mis küsitakse.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis