Kui Helir-Valdor Seeder püstitas küsimuse: kas sunniviisilised maksed pensionisüsteemi II sambasse on õigustatud, siis sai see mõttekäik arutelu asemel lausrünnatud. Oponendid ei esitanud fakte, mis lükkaksid ümber kõhklejate kartused II samba liigvähese tootluse ja pensionimaksete kättesaamise osas tulevikus.

On mõistatav, et teenusepakkuja, kes maksumaksja raha pensionifondides pööritab, sai teemast häiritud. Panku ei tohiks tegelikult süüdistada ja Seeder seda ka ei teinud. Riik on olnud ise olukorra tekitajana süüdi: varasem avalik kriitika on olnud suunatud fondide suure ülalpidamiskulu ja vähese tootlikkuse pihta, vaatamata, et nad tegutsevad etteantud piirangutega. 

Üllatus oli nende poliitikute rida, kes peaksid esindama parempoolset mõtteviisi ning ühiskondliku arutluskultuuri paremvaatelise nurga alt rikastama. Selle asemel materdati nii sõnumitoojat kui mõttekäiku. Küsimus, kas pensioniiga ja väljamaksed meieni üldse jõuavad, jäi lõpuni vastamata. Probleem, millest Seeder kõneles, oli see, et riik suunab igal aastal maksumaksja raha II samba pensionifondidesse, mille tootlus on riigi poolt etteantuna piiratud ja ülalpidamiskulud suured. 2018.a. on see summa 415 miljonit, ca 4% riigieelarvest. 

Väljamaksed pensionifondidest on reguleeritud riigi etteantud piirangutega ja nende suurus ei taga loodetavat väärikat toimetulekut tulevikus. Sellest, et II samba sissemaksed on mõeldud pensionipõlve leevendama, ega võimalda palmisaare-sõitusid, tuleks avameelselt rääkida. Õiglane oleks luua peredele, eriti neile, kes täna ise säästa ei suuda, arusaamine, kui palju nad hakkavad tulevikus tagasi saama oma tänastelt kohustuslikult maksetelt. Täna saab öelda, et kui tehakse ära praegune pensionireform, siis on plaan kokkulepitud tasemena säilitada keskmise netopensioni suhe keskmisse netopalka, mis on vähemalt 40% keskmisest netopalgast.

Üks on  kindel –  et vanaduspõlv väärikalt veeta, on vaja koguda ja pensionile jäämiseks teadlikult ette valmistuda. Mitu eurot pensioni keegi saama hakkab, sõltub suuresti elueast ja sellest, palju fondidel turgudel teenida õnnestub ning palju haldustasudeks kulub. Kes tahab vanaduses paremini elada, peab kauem ja rohkem teenima, koguma ja investeerima.

Diskussiooni tekitamine peaks olema tervitatav, mitte vastupidi. Inimestele peab selgitama, et sambaid vanaduspõlveks peaks olema enam, kui on riigi poolt pakutavad. Ka lastest, sündivusest ja iibemeetmetest rääkimine puudutab Eesti tulevikku. See peab olema arutelu objektiks, ega ei tohiks sattuda naeruvääristamise alla nagu täna on juhtunud. 

Jaga artiklit

17 kommentaari

Ä
ätt.  /   08:04, 12. jaan 2018
Pange aga oma raha igasugustesse sammastesse,selleks ajaks kui tuleb kättesaamise aeg on ikkagi tühjad pihud.
Isiklikult pole kunagi senti nendesse pannud ja tänu sellele on mul tänases pensionipõlves igal aastal talvel võimalik kuukene palmi all veeta.
A
Ants  /   19:29, 11. jaan 2018
Ega see palmisaare retk Lāti alkoreisist vist eriti kallim ka tule

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis