See arv on viie aasta väikseim. Kui 2013. aasta novembris leidis 78% küsitletutest, et Venemaal on vaenlased, siis 2014. aasta septembriks tõusis see protsent seoses Ida-Ukrainas vallandunud sõjaga 84-le. 2016. aasta detsembris oli vaenlastesse uskujaid 68% ja eelmise aasta detsembri algul 66%.
Samal teemal
Küsimus, kes on Venemaa vaenlane või vaenlased, esitati vaid neile, kes arvavad, et see on probleemiks. Vastuses võis tuua ühe või mitu vaenlast. Ülekaalukalt tuli esikohale Ameerika Ühendriigid. Sellisel arvamusel oli 68% vastanutest. Tegemist on kõrgeima protsendiga alates 1999. aasta maist, kui USAd pidas vaenlaseks vaid 22% venemaalastest.
USA-le järgnevad Ukraina (29%), Euroopa Liit või selle liikmesriigid (14%) ja endised liiduvabariigid – Baltimaad, Gruusia jt – (10%).
Seevastu on märgatavalt soojenenud venemaalaste suhtumine Hiinasse. Kui 2012. aasta oktoobris pidas teda vaenlaseks 11% vastanutest, siis mullu detsembris vaid 2%. Samuti on paranenud suhtumine NATOsse. 2008. aasta augustis arvas 39% küsitletutest, et ta on Venemaa vaenlane ja 2012. aasta oktoobris 35%, kuid mullu detsembris langes selle arvamuse kandjate osakaal kuuele.
Vähenenud on ka terrorismiga seotud mured. Kui 2003. aastal pidas terroriste vaenlaseks 61% venemaalastest, siis nüüd on see langenud kolmele.
Levada keskus küsis venemaalastelt sedagi, kas NATO riikidel on põhjust Venemaad karta. 41% küsitletutest arvas, et on küll. Vastupidisel seisukohal oli 49% vastanutest. 10% aga leidis, et sellele küsimusele on raske vastata.
„USA on Venemaa põhivaenlaste nimekirjas 1990. aastate lõpust. Euroopa ja Ukraina lisandusid pärast Krimmi pärast puhkenud konflikti, kui lääs (USA ja Euroopa) hakkasid toetama Ukrainat,“ kommenteeris Levada keskuse sotsioloog Denis Volkov saadud tulemusi.
Keskus küsitles 1.–5.detsembrini 2017 Venemaa 48 regiooni 137 asulas 1600 inimest, kes olid 18aastased ja vanemad.
44 KOMMENTAARI