pole vaja eesti metsa välismaale müüa-tootke kodumaal mööblit ja köike muud mida puidust saab., aga suured ärihaid on hädas-kes käskis nii suuri lubadusi kukile vötta?
Ma arvan,et need vingujad ei ole mitte maamehed ega metsamehed, vaid ikka rohkem ettevõtjatest ärikad, kes on maad ja metsad kokku ostnud ja loodavad kiiresti, ükskõik mil moel, raha kokku kühveldada. On minulgi paarkümmend ha. metsa, aga ei näe küll paanikaks põhjust. Niisugune vingumine on küll üle mõistuse. Õigel maamehel ei ole mets üles songitud ega heinapallid vees.
Suurest joomisest,ikka suurest joomisest läheb maainimestel pea halliks,ei muust. Juuakse nagu kalakad, ööd ja päevad ja halatakse et raha vähe. Ilmast on neil maakatel ükspuha,peaasi et poe taga juues krae vahele ei sajaks ja et viin ikka ODAV oleks..
...vesisele/soojale ilmale saab metsaomanik täna oma puidu eest kolmandiku rohkem raha kui aasta eest. Hädas on ainult pikkade lepingutega seotud tööstused/katlamajad/nende varustajad, kes peavad valede hindadega tehtud pikaajaliste lepingute tõttu nüüd kahju kandma.
Isegi Taevaisa ja Universumi juhid on selle vastu, et Eestis laushävitamine toimub. Ja kuigi ilm on lörtsine ja maa märg, antakse laushävitajatele-inimolenditele sellega märku, et korjake oma mõstus kokku ning püüdke loodust austada.
Üks aasta (talv) veel saab teede äärest saagida ,aga teine aasta pole enam nii palju kohti ,kust võib puid teede äärest puid maha võtta. Kolmas aasta tuleb aga täielk ikaldus kui samasugune talv/sügis kordub.. Puid iseenesest on aga kõike ei tohi ju mahavõtta. Osa riigimets ja osa metsaomanikke paneb hinna kõrgeks . Lahendus ongi teatud ulatuses palgi hinnatõus ja ka osaliselt lubada kuivendus kraavide rajamine.
Ahh,need maainimesed on üldse ühed vinguviiulid.Eks seda hala ja nuttu saab nüüd kuulata pikemat aega. Üldiselt,ei ole neist kahju. Suured joodikud on nad ka. Praktiliselt kõik.
Selle eest Jaanika meil purukaine headuse musternäidis- elab linnas, lehma ta näinud ei ole, ja miks ta peaks, nagunii piima saab pakendist, munad kasvavad otse karbis, tahab öko mööbleid, öko kaupa, öko puust mänguasju oma lastele (tema hiina kaupa ei salli)
Selle eest Jaanika meil kaine headuse musternäidis- elab linnas, lehma ta näinud ei ole, ja miks ta peaks, nagunii piima saab pakendist, munad kasvavad otse karbis, tahab öko mööbleid, öko kaupa, öko puust mänguasju oma lastele (tema hiina kaupa ei salli)
Jah. Ja sellest ristikust saaks talunik teha konserve ja nii oleks talvel kohe ka vitamiinid laual .Isegi ülejäägi saab veel meepurkide vastu vahetada- nii on ka mesinikul vitamiinid olemas
vene ajal ei tehtud muud kui veedeti külapoodide taga aega ja siis ralliti traktoritega naistesse.Täna on õnneks need külapoed kadunud ja ei saa vähemalt nende taga kärakat põrutada. Elu maal on ilud ja isegi lilled lõhnavad paremini, sest neid ei mürgitata tusti ja teiste ülimürgiste saastadega.
istu oma 100 eur puurummi otsas edasi. Täna küsivad pärnumaa kohalikud ahnurid 60 eur ruumimeetri eest. Tegusad läti poisid tõid nädal tagasi kuivatatud 30 cm kasehalud koju 40 eur ruumimeeter. Niiet jõudu hinna küsimisel, järgmine aasta imete koos karuga käppa kui vana viisi hinnarallit jätkate.
Uskumatu, kui hädised on eestlased! Ise veel kiitlevad, et nemad panid NSVLi kokku varisema jne. Kuidas selline vinguv ja alati hädaldav rahvas üldse millegiga hakkama peaks saama?
aga kasutan seda teist võimalust. Asusin Tallinnasse elama ilma KE liikmelisuseta ja kutsun teisi ka , sest läheb kenasti ja tunnen ennast juba inimesena,kes ei pea alailma kellegilt raha kerjama.
Mul on ka äritegevuses tagasilööke aegajalt, kas peaks minema undama ja raha kerjama kuskilt seepärast? Põllumees põline vinguja... Maa külmund ja kärss kärnas koguaeg.
Sinu äri küll vist see igivana... Igatahes majandusest pole sul vähimatki aimu! Kui külvata ei saa siis ka saaki ju ei tule. Kulud aga jäävad nii tehnika liisingute maksmiseks kui personali ülalpidamiseks.
Ära hüppa siis üle oma varju,ela nii nagu jaksad,mitte võlgu ostetud masinatega ja euro toetustest,endal pole kopikatki,aga hirmus tegija...Kui midagi natuke viltu,siis ving ja hala.
Me oleme väga lähedal toiduhindade üüratule kasvule, toidu tootmisega on hädas terve maailm, aga näljaseid suid kes rändama asutavad on järjest rohkem. Kliima paranemist pole oodata ka, sest muu hulgas on praegu ka päike miinimumtsüklis ning see põhjustab jahedat ilma ning pidevaid sadusid. Võib vabalt juhtuda, et suved muutuvad nii lühikeseks, et saak ei jõua enam valmida ning ka ise toidu kasvatamisest ei tule suurt midagi välja. 1700 paiku oli siinkandis suur näljahäda, suur osa rahvastikust suri nälga.
et meie põllusaksad keemia kasutuselt alla jäävad. Sõida suvel korrakski maale ja vaata, põllud väetistest lausa sinised. Samas räägitakse laia suuga millegist MAHEDAST.
jutu peale tõstab selver nüüd leiva-saia hinda, ikka maailmaturu järsu nõudluse suurenemise tõttu :) Muideks eelmine suvi oligi nii, et teraviljade valmimine lükkus nii hilise aja peale, et normaalseid koristusilmasid enam polnud. Köögiviljad avamaal jäid ka (olenes küll sordist) kiduraks. Üks selline hooaeg ei ole veel maailma lõpp aga kui kolmas-neljas aasta juba nii läheb, siis on küll pahasti.
Hävivad need, kes kõik ühele kaardile mängivad. Kes hajutab riske ja vaid ühe asjaga ei tegele, elab kehvad ajad üle. Põllumajandus on ettevõtja jaoks äri nagu iga teine oma riskidega. Pole vaja asja üle dramatiseerida.
tõesti, maad meil jagub ja külad tühjad kõik. hakake põllumajadust arendama ja köögivilja kasvatama nii, nagu peab. mittemürgitatud kasvuhoone toit vähemalt.
Nii see elu käib, kui kolu ei vaarita. Helgemad pead tegelevad tootmise mitte tooraine myygiga. Ressurss saab ykskord otsa ja siis on kööks! Tootmises aga on võimalik paindlikum olla. Jaapanis kuulukse palgimetsad yldse puuduvat, kuid elavad ära.
RMK või ükskõik millise metsafirma autode peal palki. Pliiatsitega sõidavad ringi, koormad kõik ülekaalus. RMK ehitab metsadesse sihukesi maanteid, et anna olla, rahapuudust ei paista. Viimasegi kaika kättesaamiseks lõhutakse samas kruusateed sellisteks, et need ei kannata sõiduautotega sõitmist, maanteeamet vahib pealt, piiranguid ei sea ja teid ei höövelda kuna vihma sajab. Kütuseaktsiis aga tõuseb, kuhu see läheb? Tallinna tasuta transpordiks. Metsade raielangid on õudusunenägu. Väljavedavad masinad katusteni sees aga ikka rügavad. Metsana on arvel kõik see maa mille peal kunagi mets oli aga praegu kahiseb pöidlajämune haavavõsa. Ja siin räägitakse palkidest!
Viimased 10 aastat (vähemalt 10) läheb 450-50% kütuseaktsiisist muudele valdkondadele. Seega Selle arvutuse kohaselt peaks kütuse aktsiisi veel tõstma + miks siis raskeveokitele 1 jaanuarist transiidi aasta maks kehtestati ?? Kanditakse raha kütuseaktsiisi teede hooldusest kõvasti kõrvale.
Seal kuulutati nn. erakorralme olukord välja juba septembris aga suudavad siiani eeslasele normaalse hinnaga ahjukütet pakkuda ja väiksematele saeveskitele palgimaterjali.
Nii see on,RMK parseldab metsa vasakule ja paremale,et riigi prassimist ja metsaärikate kaukaid täita kui enda rahval ei ole enam saematerjaligi.Muide meie lapsed saavad palkmajast ainult unistada.
Ja siis läheb küte ja ehitusplatsil nii kalliks nagu praegu või võrreldes Soomega. Üldse kui nii jätkub ,oleme hindadele varsti Korrastamine ees, sest kui asjad normi lähevad, ei lange ometigi hinnad...
Inimesed vaadake kuidas õhtuleht annab trükki vigadega artikli. Häbi ka pole, Siin ühes teises artiklis oli ka viga sees sõna MEEDDI, oleks pidanud olema MEELDI. Gospadiipoožemoi, kas seal on mingid esimese klassi kirjaoskamatud koos v? PALGIPIUUDUS, Hahah, no täiesti pekkis.
Kui kliima muutub järsult siis mida see kogemus annabki? Tarbijatele tähendab see ülikiiresti kasvavaid hindasid. Sudaanis juba on toidupuudus ja näljaste massid võivad liikuma hakata.
lõputult ei saa enda arvelt panustada, see on fakt ja suure nälja ajal hukka saavad ikka need, kellel põllumaad ei ole. Arvestage, et teistes riikides on samuti suured ikaldused ja saaki ei saada piisavalt.
Mis se kuivati asjasse puutub, pigem ikka : talvel külmaga puudel mahlad ja vaigud , ei liigu. Seega puit mädanikukindlam , säilis kauem. Nüüd selle asemel keemia.
Ole tänatud vastamast, sirvisin pisteliselt läbi. Julgen tõdeda et olles kuus aastat puidujaoskonna juhatajana ,samas neli aastat paigaldanud saeveskeid ja puidukuivateid , sealhulgas proovinud ka vaakumi ja survega. Ja jutustage palju tahate, on suur vahe kiir kuivati ja mitu päeva kestva kuivatusprotsessi ,ning saadud tulemuse vahel. Kusjuures kvaliteet sõltub isegi palgi lahtilõikamise ja kuivatisse pakimise vahel. Muidugi tore et keegi võtis vaevaks asja süveneda. Tänud. Aga antud hetkel oli ju teemast mööda. Jutt oli talve ja suve lõikuse vahel , ja miks talvel lõigati.
Teeks ka sutsu metsalõikust kui keegi suudaks , või tahaks rohkem maksta kui 32 EUR tihumeeter , 100 aastase männi eest. Aga momendil on odavam lasta tal ära mädaneda , kui makse maksta.