22
fotot
LINNAKIRJANIKUD OMAVAHEL: Mika Keränen võttis Tartu linnakirjaniku tiitli üle Kristiina Ehinilt. (Aldo Luud)

„Mul on üks unistus, mida ma linnakirjanikuna teha saan – lähendada erinevaid kunstiliike, Tartu kirjanduslinna eriline aura tekib just koostegemise rõõmust,“ ütleb värskelt Tartu linnakirjanikuks nimetatud Mika Keränen. „Ma ise sain kirjandusega tuttavaks koomiksite kaudu ja ma olen suur tänavakunsti austaja. Tartus on väga ägedat tänavakunsti, Tartut tuntakse selle järgi.“

Veel enne tänavuse linnakirjaniku väljakuulutamist andis senini Tartu linnakirjaniku tiitlit kandnud Kristiina Ehin oma tänukõnes juba vihjeid Keränenile, tsiteerides Gustav Suitsu, kes enam kui saja aasta eest kirjutas oma armastatule, soomlannale Aino Thauvenile: „Tartus on ainult üks särav isiksus – see on soome kirjanik Aino Kallas.“

Ehinil oli kahju, et aasta läbi sai ja ta peab kõik linnakirjaniku nimetusega kaasneva loovutama, peamiseks hüveks on igakuine stipendium. Tartu linnapea Urmas Klaas lohutas teda, et esimeseks linnakirjanikuks jääb Ehin alati, seda nimetust ei saa temalt keegi võtta.

„Eks ma pean linnarahvast kirjandusega tutvustama ja julgustama neid kirjandusega ise tegelema,“ mõtiskleb Keränen. „Kirjanikuks saadakse ainult läbi lugeja. Alguses loed oma lastele või lähedastele lugusid ette, nemad on esimesed lugejad.“

„Ma loodan, et Tartu võtab teisedki välismaalased nii soojalt vastu nagu mind aastal 1993,“ meenutab Keränen. „Kui Tartu tahab saada maailmas tuntud kultuurilinnaks, peab ta olema avatud. Tartu tõmbab enda poole ummamuudu inimesi, peamiselt Lõuna-Eestist, aga põhja poolt ka. Tartu on pull linn ja ma loodan omalt poolt vinti juurde keerata.“

„Me sõidame koos Kristiinaga Soome,“ muigab Keränen vastates küsimusele, kas ta on Ehiniga juba esimese konsultatsiooni – kuidas olla linnakirjanik – kokku leppinud. „Aga Maimu Berg ja Valdur Mikita tulevad ka. Tuleb selline Eesti kirjanike invasioon Soome.“

Tartus on häid kirjanikke

„Nuputamist ja mõtlemist oli omajagu, vaidlemist ka,“ ütleb linnakirjaniku valinud komisjoni esimees, kirjanike liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher. „Valimisel on väga oluline foon. Sel aastal on Euroopa kultuuripealinna taotluse esitamise aasta: Keränen on mujalt tulnud, aga muutunud omamoodi Tartu märgiks. Kui me valisime linnakirjanikku esimest korda, siis otsisime inimest, kes teeks Tartu suuremaks. Kristiina oli suurepärane valik, sest ta on võluv esineja, kuid ta oskab ka intrigeerida.“

Vaher ei karda seda, et järgmistel aastatel pole kedagi linnakirjanikuks valida, häid kirjanikke Tartus jagub: „Varu on olemas, ma loodan, et kõik sel aastal kandideerinud esitavad taotluse ka järgmisel aastal.“ Ta ei ütle, kes olid neli stipendiumita jäänud kirjanikku: statuut ei luba.

„Tänapäeval, kus vaba aja sisustamiseks on nii palju tegevusi, on tähtis, et just lapsed loeksid raamatuid,“ toob linnapea välja veel ühe värske linnakirjaniku plussi, sest Keränen on tuntud eelkõige lastekirjanikuna.

Linnakirjaniku valis viie kandidaadi seast komisjon, kuhu kuulusid kirjanike liidu Tartu osakonna, Eesti kirjandusmuuseumi, Tartu ülikooli kirjanduse ja teatriteaduste osakonna, Oskar Lutsu nimelise Tartu linnaraamatukogu, Tartu kultuurkapitali ja linnavalitsuse esindajad.

Tartu linna ja Tartu kultuurkapitali koostöös makstava linnakirjaniku stipendiumi suurus on 11 280 eurot, mis makstakse välja igakuiste osamaksetena.

Jaga artiklit

10 kommentaari

  /   00:50, 12. jaan 2018
ehinil on nüüd on järgimõtlemise aeg.Mika Keränen on hea valik.
A
Amet ei küsi leiba  /   15:23, 11. jaan 2018
Põhimõtteliselt. See uhkeldamine tiitlitega on naeruväärne. Lisaks on see raha raiskamine, sellal kui suurel osal inimestest ei jätku tavaliseks elamiseks, kaasa arvatud suurpered, osa lapsi, osa vanureid, vaegurid. Milleks seda vaja on? See rahaga kultuuri mängimine ei ole kultuur. Okupatsiooniajal oli selline amet: kulturnik.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis