Eesti uudised

Suri Johannes Käbin 

Tõnis ERILAID , 27. oktoober 1999, 00:00
 
Eile varahommikul suri Johannes Käbin, 94. Eestit 28 aastat valitsenud mees maetakse 30. oktoobril Metsakalmistule.

"Ja um, t?est i dolg, zamknulsja i umolk," ütles Käbin hüvastijätuks ajaloolasele Mart Aroldile. Arold käis Käbini juures palumas eessõna oma äsja "Akadeemias" lõpule jõudnud hiigeltööle: 1950. aasta kompartei pleenumi materjalide publikatsioonile. Siis võeti maha "kodanlik natsionalist" Nikolai Karotamm ja tol ajal veel Ivan Käbin tõusis EKP keskkomitee esimeseks sekretäriks.

Arold meenutab, et Käbin tõepoolest vaikis - umolk -, kui jutt läks vähegi teravamatele küsimustele Eesti ajaloos. Väga tegusal ja hea mõtlemisvõimega mehel ilmusid siis ootamatud mäluaugud.

Käbinile meeldis kõnelda põllundusest. "Ta kõneles pikalt, kui hästi kasvaks Eestis mais, ja rõhutas, et sügisel tuleb ristikuädalat maisiga segada - pole paremat loomatoitu," meenutab Arold. Samas ütles Käbin põhjenduseks, miks ta kogu aeg rääkis eesti keeles - kuigi see valdavalt vene keelega harjunud vanale mehele väsitav oli: "Ka minu ema ja isa rääkisid eesti keelt."

"Elan selleks, et näha, mis sellest kõigest ükskord saab," ütles Käbin Aroldile. Kuid oma ennustusi ei öelnud. Arold pole ka kindel, kas Käbini mälestused, millest mitu aastat on räägitud, kord trükis ilmuvad. "Ta ütles, et aeg on teine, hinnangud teised, milleks veel vana inimese pajatusi," meenutab Arold, kuid teab, et mälestuste kirjutamisega oli Käbin lõpule jõudnud(mas). Osalt on neist ka ajakirjanduses katkendeid avaldatud. Viimati kevadel, kui Käbini sõnadele tuginedes räägiti sellest, kuidas Jüri Järvet oma teatrist ilma jäi ja keskkomiteele koputanud Eino Baskin oma teatri sai.

"Mind üllatasid kõige rohkem tema terav mõistus ja selge pilk. Kõigil meie Riigikogu liikmetel pole nii palju aru, kui sellel mehel," iseloomustab Arold ja lisab: "Käbin ütles, et mida neist nuhkidest taga ajada - kompartei sees oli neid palju vähem kui parteist väljas. Kes kõige isamaalisemat juttu ajab, see oli tõenäoliselt vanasti keelekandja."

Johannes Käbin oli omal ettevaatlikul moel 28 aastat Eesti kompartei eesotsas ning on jätnud endast mälestuse liberaalseima nõukogudeaegse mehena. "Arnold Rüütel on minu õpilane," armastas ta rõhutada ning ikka ja jälle põllumajandusest kõnelda. Anekdoote rääkis rahvas tõestisündinud asjast: kuidas Käbin külla tulnud Hru?t?ovi sohu viis ja järjekordsed Moskva miljonid välja kauples.

"Parteijuhi elu oli noateral käimine," tunnistas Johannes Käbin. Tema liberaalsele Eesti-poliitikale tehti järsk lõpp juulis 1978, kui venestuspoliitika eestvõitleja Karl Vaino vabariigi etteotsa tõsteti ja Käbin peaaegu reameheks taandati - olematute õigustega Ülemnõukogu presiidiumi etteotsa.

Siiski ütles ta veel paar aastat tagasi: "Pikale elule tagasi vaadates - mul on see enamasti õnnelikult läinud."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee