Maailm

Saksamaal üritatakse taas kokku panna suurt koalitsiooni

Angela Merkeli viimane võimalus  (13)

Aadu Hiietamm, 9. jaanuar 2018, 19:00
KOKKULEPPE OTSINGUL: Saksamaa liidukantsler Angela Merkel  (63) ja sotsiaaldemokraatide juht Martin Schulz (62) üritavad Berliinis toimuvatel eelkõnelustel elustada viimased neli aastat võimul olnud suurt koalitsiooni. Foto: Reuters/Scanpix
Berliinis kestavad neljapäevani või reede varahommikuni pühapäeval alanud eelkõnelused, kus kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid tahavad jõuda arusaamisele, kas uue suure koalitsiooni moodustamisest saab asja või tuleb sellest mõttest siiski loobuda.  

Saksamaa Bundestagi (Liidupäev) valimised toimusid juba 24. septembril. Teisipäevase seisuga on riik olnud ilma uue valitsuseta juba rekordilised 107 päeva ja endiselt jätkab pärast 2013. aasta valimisi moodustatud kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide valitsus, mida Saksamaal nimetatakse suureks koalitsiooniks (Große Koalition ehk lühendatult Groko). Suurde koalitsiooni kuulub kolm parteid: Angela Merkeli juhitav Kristlik-Demokraatlik Liit ja selle Baierimaal tegutsev sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ning Martin Schulzi juhitav Saksamaa Sotsiaalademokraatlik Partei (SPD). 

Samal teemal

Parlamendivalimisel enim hääli kaotanud sotsiaaldemokraadid keeldusid kohe pärast tulemuste selgumist üsna kategooriliselt kristlike demokraatidega suures koalitsioonis jätkamast. Valimised võitnud kristlike demokraatide liider ja senine liidukantsler Angela Merkel üritas seejärel kokku panna nõndanimetatud Jamaika koalitsiooni, kuhu peale kristlike demokraatide kuulunuks vabad demokraadid ja rohelised. Kuna kristlike demokraatide värv on must, vabade demokraatide värv kollane ja roheliste värv roheline, siis annavad need värvid kokku Jamaika lipu ning loodavat valitsust nimetatigi Jamaika koalitsiooniks. 

Jamaika koalitsioonist ei saanud asja

Paraku jäid kõnelused tulemusteta ja 20. novembril kuulutati Jamaika koalitsiooni moodustamine nurjunuks. Seejärel ärgitas sotsiaaldemokraatide ridadest liidupresidendiks valitud Frank-Walter Steinmeier oma parteikaaslasi ümber mõtlema ja ikkagi üritama uue valitsuse moodustamist koos kristlike demokraatidega.  Sotsiaaldemokraadid valisid detsembri algul Berliinis toimunud kongressil 81,94% häältega erakonna esimeheks tagasi Martin Schulzim kes juhib Sotsiaaldemokraatlikku Parteid (SPD) märtsist, kui ta kogus 100% hääli.  

Kongressi delegaadid andsid partei juhtkonnale ka volituse alustada 13. detsembril kristlike demokraatidega eelkõneluste eelkõnelusi uue koalitsioonivalitsuse moodustamiseks. Nende lõppedes otsustasid nii kristlikud demokraadid kui ka sotsiaaldemokraadid, et tasub minna veelgi edasi ning alustada 7. jaanuaril ka eelkõnelusi. Need on kavas lõpetada neljapäeval 11. jaanuaril.

Senise plaani järgi teevad kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid eelkõneluste lõppedes ühisavalduse. Kas ka tegelike koalitsioonikõnelusteni jõutakse, sõltub eelkõige sotsiaaldemokraatidest, kes korraldavad eelkõneluste tulemuste arutamiseks 21. jaanuaril erakorralise parteikongressi. Angela Merkeli juhitaval Kristlik-Demokraatlikul Liidul (CDU) piisab otsuse langetamiseks partei juhtkonna koosolekust. Seevastu CSU võib sõltuvalt eelkõneluste tulemustest samuti kokku kutsuda erakorralise kongressi. 

Sotsiaaldemokraadid venitavad

Kui kõik kolm parteid annavad koalitsioonikõnelustele rohelise tule, siis algavad need tõenäoliselt 22. jaanuaril ja koalitsioonilepinguni loodetakse jõuda veebruari keskel. Sellega ei ole aga valitsuse moodustamine veel ühel pool. Nimelt soovib SPD panna koalitsioonilepingu parteisiseselt hääletusele. Hääletus kestab kolm nädalat ja läheb maksma kaks miljonit eurot. 

Seega saab Saksamaa uue valitsuse parimal juhul alles lihavõttepühadeks. Poliitikaeksperdid leidsid vahetult pärast 24. septembril toimunud valimisi, et on väga hästi, kui Saksamaa saab uue valitsuse jõuludeks. Praegu tuleb tõdeda, et seegi prognoos osutus liiga optimistlikuks. 

SÕNA SEKKA: Oma sõna tahab eelkõnelustel sekka öelda ka Baieri liidumaal tegutseva Kristlik-Sotsiaalse Liidu juht Horst Seehofer (68, paremal). Foto: REUTERS/Scanpix

Tähelepanu väärib, et Martin Schulz rääkis detsembris parteikongressil tehtud ettekandes tungivast vajadusest luua Euroopa Liidu alusel hiljemalt 2025. aastaks Euroopa Ühendriigid. Schulzi nägemuses ühendaks Euroopa Ühendriike ühine põhiseaduslik leping ning need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes selle kontseptsiooniga ei nõustu, peaksid liidust lahkuma. Schulz rõhutas, et Euroopa Ühendriike on vaja Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmiseks ja suurte väljakutsetega (näiteks kliimamuutused ja massiimmigratsioon) toime tulemiseks.

Poliitikavaatlejad meenutavad, et Angela Merkel teatas ka novembri keskel, et ta usub nõndanimetatud Jamaika koalitsiooni sündi, kuid tegelikult kõnelused nurjusid.

Seetõttu vajab Angela Merkel võimul püsimiseks praegu toimuvate eelkõneluste õnnestumist. Kui uut suurt koalitsiooni ei peaks ikkagi sündima, siis tuleb Saksamaal suure tõenäosusega korraldada ennetähtaegsed Bundestagi valimised. Räägitud on küll ka Merkeli võimalikust vähemusvalitsusest, kuid see ei ole stabiilne lahendus.   

13 KOMMENTAARI

k
KillaH 11. jaanuar 2018, 10:27
Mutti-Merkelil on tegelikult kaks võimalust, teine on lihtsalt kõrvad pea alla panna.
r
ruudi 10. jaanuar 2018, 17:07
Jama jah et pidi veel see prantsuse klanitud peiupoiss pukki saama Niigi pea pulki täis Otsi või Marx prügikastist välja
Loe kõiki (13)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee