Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 46. koht: hruštšovkad ja paneelkorterelamud – nõukogude aja kestvaim pärand (9)

Indrek Riigor, 9. jaanuar 2018, 00:01
 J.VENDELIN/ETA/ÕHTULEHT ARHIIV
Kuigi nõukogude aja lõpust on möödas ühe inimpõlve jagu aastaid, kõrguvad tellistest ja betoonist ehitatud korterelamud selle aja püsivaima meenutusena kõikjal Eestis. Peamiselt paneelkorterelamutest koosnevad Tallinna ja Tartu nn magalarajoonid kuuluksid iseseisvana elanike arvult Eesti suurimate linnade hulka.

Tüüpprojektide järgi suurel hulgal ehitatud kortermajadega elamurajoonid pole mingi haruldus ka lääne linnades. Teise maailmasõja järel tekkis nende järele suur vajadus, kui oli vaja ära majutada sõjas purustatud piirkondade elanikud, kellele andsid massilist lisa maalt linna elama suundunud inimesed. Sarnane tendents leidis aset ka NSV Liidus, kus eluasemepuudust hakkas lahendama kommunistlik partei peasekretär Nikita Hruštšovi isiklikul eestvedamisel.

Samal teemal

Esimene vabaplaneeringu põhimõtteid ja uusi tüüpprojekte kasutav planeerimiskavand koostati Tallinnas 1959. aastal Pelgurannale. Selle järgi hoonestati piirkonna suurim osa nelja-viiekorruseliste väikeste korteritega majadega – hruštšovkadega. Pelgurannaga samal aastal valmis esimene terve elamurajooni planeerimis- ja hoonestusprojekt Mustamäele. Selle järgi ehitati 1962.–1974. aastatel  479 suuremas osas viie- ja üheksakorruselist maja.

Mustamäe valmismise aastal alustati Väike-Õismäe ehitamist. Erinevalt teistest „mägedest“ planeerisid arhitektid Mart Port ja Malle Meelak selle tervikliku asumina – ilma mikrorajoonideta. Arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud elamurajoon laiub kompaktselt ümber ümmarguse tiigi. Rajooni läbiva ringtee sisemine külg on hoonestatud nelinurkseid kvartaleid moodustavate üheksakorruseliste paneelelamutega (sh Eesti pikim elamu, nn Hiina müür).

1977. aastal algas viimase ja suurima elamurajooni ehitamine Lasnamäele. Nõukogude aja lõpuks jõuti valmis ehitada umbes 660 elamut.

Ka mujal Eestis valmis tüüpprojektide järgi elamurajoone, millest Tallinna „mägede“ järel kujunes suurimaks Tartu Annelinn. Samuti täideti selliste majadega sõjas puruks pommitatud Narva. Kuigi paljud eestlasedki said tüüpmajades endale uue korteri, asustas magalarajoonideks kutsutud piirkonnad paljuski mujalt NSV Liidust siia suunatud muukeelne elanikkond. Seetõttu muutus Lasnamäe nii-öelda uue venestamise sümboliks, mis ajendas Alo Mattiisenit ja Jüri Leesmenti kirjutama laulu „Peatage Lasnamäe!“. Eesti iseseisvuse taastamise järel on magalarajoonide maine hakanud siiski tasapisi taas tõusma.

Allikad:

Marju Sild „Modernistlikud linnaplaanid ja nende tähendus täna – paneelelamurajoonide planeerimine Nõukogude perioodil Lasnamäe ja Annelinna näitel. Magistritöö regionaalplaneerimises“. Tartu: Tartu ülikool, 2014.

Epp Lankots „Tallinna nõukogudeaegne ehituspärand. Välitööd ja hinnang objektidele“. Tallinn: Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programm, 2009.

Tallinn: entsüklopeedia 1. ja 2. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.

9 KOMMENTAARI

s
soveti aeg 9. jaanuar 2018, 19:00
polnudki mõeldud lõppema ja ta polegi lõppenud
n
Need 9. jaanuar 2018, 09:27
nn. paneelmajad igatsevad buldooserit. Loodetavasti ei jäeta neid igavesti eestimaad risustama.
Loe kõiki (9)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee