Millise sõnumi saadab avalikkusele, kui naistöötajatele makstakse kuni mitu korda väiksemaid aastapreemiaid võrreldes meestöötajatega, nagu juhtus näiteks presidendi kantseleis (Tiit Riisalole 3000 eurot, Taavi Linnamäele 1500 eurot, Erki Holmbergile 1500 eurot, Kristel Lõukile 1300 eurot, Paloma Krõõt Tupayle 1280 eurot, Mall Grambergile 650 eurot ja Triin Väljatagale 650 eurot)? Kas näiteks Islandil, kus hiljuti jõustus soolist palgalõhet vähendav seadus, ähvardaks selliseid preemiaid maksvat tööandjat trahv?

Liisa Pakosta, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik: Palga, preemiate ja hüvede maksmine erinevalt naiseks või meheks olemise tõttu on ühtmoodi keelatud nii Eestis kui ka Islandil. See tähendab, et loomulikult võib maksta suuremat preemiat inimesele, kes on näiteks rohkem panustanud, kes on saanud rakendada rohkem kogemusi, olnud innovaatilisem, olnud keerulistes olukordades konstruktiivsem vmt. Mida ei tohi teha, on maksta näiteks mehele suuremat preemiat põhjendusega, et ülemuse arvates peabki meestele rohkem maksma.

Islandil ja Eestis on tööandjate osa reguleeritud palga maksmise puhul ühtemoodi – sellel, kes saab oma soo tõttu vähem palka, on õigus saada palgavahe tõstetud ja lisaks veel ka mittevaralise kahju hüvitist diskrimineerimise tõttu kannatamise pärast. Aga loomulikult ei teki seda õigust siis, kui väiksem palk ei ole seotud sooga, vaid on seotud näiteks vähemate oskustega, nõrgemate püüdlustega, tagasihoidlikumate tulemustega kui töötajale jõukohane oleks jne.

Eestis on juba pea 15 aastat puudu valitsuse määrus, mis ütleb tööandjatele, milliseid statistilisi andmeid nad peavad meeste ja naiste kohta töökohal koguma.

Islandi erinevus Eestist seisneb ka selles, et enam kui 100 töötajaga asutused või ettevõtted peavad selle aasta lõpuks ja alates 25 töötajast järgnevate aastate jooksul tegema kirjelduse,  mis põhjustel erinevad meeste ja naiste palgad, kui need erinevad. Selle analüüsiga loodetakse Islandil üles leida see umbes 5% niinimetatud selgitamata palgalõhest – ehk see osa, mis uuringute järgi ei ole seotud professionaalsete oskustega, tööaja ja töökogemusega, millel pole objektiivseid põhjendusi. Trahvi tuleb Islandil maksta tööandjal, kelle selgitused on tähtajaks esitamata või kelle selgitustes on palgavahe põhjuseks naiseks või meheks olemine. Eestis käib siia alla ka lapsevanemaks olemine, perekondlikud kohustused või kaitseväeteenistuse kohustuse täitmine.

Jaga artiklit

24 kommentaari

K
kilekotivana  /   13:02, 14. jaan 2018
Õige küsimus oleks tegelikult olnud, miks on vaja kõiki premeerida? Kas kõik need preemiasaanud panustasid tunduvalt rohkem kui tavapalk nõuab (loodetavasti ka presidendikantseleis peab palga eest siiski midagi tegema?) või tulid välja mingi tõeliselt põrutava ideega? Või siis on preemia formaalne palgalisa?
K
Kurt Tumm  /   23:08, 9. jaan 2018
tahaks presidendiprouatle pai teha aga ei saa-pinnud tulevad kätte....

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis