Galeriid

VIDEO JA GALERII | Tormiraju Viimsis ja Pirital

Küllike Rooväli, 8. jaanuar 2018 03:21

10 KOMMENTAARI

ü
Üllari-Püllari/ 9. jaanuar 2018 10:49
mere ääres ongi vahel tuulisem, kui sisemaal
t
taips3/ 8. jaanuar 2018 12:56
9.-25.veebruarini täiendab seda veel külm loodevool, mis alandab nagu kirdevoolgi temperatuuri -2kraadi võrra, toob hooti külma udu. Õhurikas, poolniiske õhuvool toob kiire selge ilma vaheldumise sajuhoogudega - seega üsna tuulise ja külmapoolse aja, kuid edelavool nullib külma.
9.veebruarist kuni 19. veebruarini lisandub neile kahele juurde ka nõrk, õhurikas, kõrgrõhkkonda tekitav ja kuivust lisav ning -7kraadi langetav idavool. Jälgige, kas Ameerikas algab sajuperiood idarannikul!
Seega 18. veebruarist temperatuur veidi langeb meil ja on kuu esimesest poolest veidi kuivem.
Ning 19.veebruarist kuni 5.märtsini toimib nõrk, õhuvaene, kuiv põhjavool. Põhja-Ameerikas peaks algama soojenemine, vaadakem, kas nii läheb! Jugavool langetab -10kraadi tavapärast meil.
Ja 28.veebruarist kuni 11.märtsini mõjub niiske ja tugev sajuperiood läänest, mis tõstab temperatuuri +4kraadi võrra, seega 28.veebruarist kuni 5. märtsini võiks meil sadada lund või lõrtsi. Põhja- Ameerikas idarannikul, peaks see siis tooma kuivema aja, seega seal algab kevad.
Meil algab kevad 6.märtsil koos kaguvooluga ja sinna lisandub veidi hiljem juurde veel ülisooja toovaid voole, kuid mõned külmemad aitavad hoida temperatuuri mitte liiga kõrgeks minemast. Põhja-Ameerika ootab siis 6.märtsist külmalainet. Meil tuleb kolm ülisooja kevadkuud, välja arvatud aprilli teine pool.
Head jälgimist!
t
taips/ 8. jaanuar 2018 12:30
Jaanuar 2018 ilmaennustus:
17. jaanuari noorkuu toob looded päevapoolele, suurendades päevasel ajal pilvisust, ööpool on kuiv ja üha kuu lõpupoole jõudes hakkab põhjavesi jaotuma üha ühlasemalt maakeral, pilvisus väheneb. Noorkuu ajal on päevapoolel ka väiksematele taimedele maapinnal vesi kättesaadav, täiskuule lähenemise ajal üha suurema juurekavaga taimedele. Vanakuu ajal on vesi mullas kättesaadavam taimedele ööpoolel ja vee kättesaadavuse aeg üha lüheneb, mida lähemale noorkuu faas saabub. Siin saate arvestada taimedele vajalikku istutus-või külviaega, et vähendada tarbetut taimede kastmist ja lasta seda teha loodusel.
Taustana näitab 10. jaanuar sooja udu (kirde ja lõunavool koos). Nõrgapoolne protsess. Ja 20.jaanuaril lääne ja loodevoolu maksimum. Tavaliselt toob see lund.
Ja vaatame ka veebruari 2018 ilmaennustust, harrastus-ilmaennustajad, et te saaksite jälgida ja arvata:
5.veebruarist kuni 17.veebruarini hakkab toimima väga tugev edelavool, mis on poolniiske ja õhurikas, sinine taevas pilvedega, tuul hooti, soojad sademed. Kuu 15.veebruaril annab pilvi päeval juurde. Tõstab temperatuuri +12kraadi võrra tavapärasest.
Seda protsessi hakkab täiendama 9.veebruarist kuni 25.veebruarini
t
taips/ 8. jaanuar 2018 12:04
Kui vaadata nüüd õhuvooludega kaasnevaid võnkeid (lainetusi) jaanuaris 2018, siis loetleme need teile ülesse, et saaksite jälgida, kuidas teie kodukohas ilmaennustus kujuneks:
Kuni 22.jaanuarini surub Eestile peale nõrgapoolne lõunavool, mis aitab õhku soojendada +10kraadi võrra tavapärasest ja kuivatada. See õhuvool ei too sademeid. See vool peaks Jugavoolu tõukama Ameerika poole, Seega jälgige, kas külmad Põhja-Ameerikas kestavad sinnamaani.
Terve jaanuarikuu mõjub tugev poolniiske, õhuvaene kirdevool, mis toob meile udu, koos külmaga tihedaid peeneid sademeid, päike kumab läbi pilvede, langetab temperatuuri -2kraadi võrra, hoiab temperatuuri ühtlasena. Seega 2.veebruarini ühtlane temperatuur. Lükkab niiskuse ja külma Atlandi poole.
9.jaanuarini mõjub niiske, nõrk läänevool ja põhjustab sajuperioodi.
1.jaanuarist kuni 16.jaanuarini toimib ka nõrk, poolniiske, õhurikas (tuulehood) edelavool, mis tõstab temperatuuri +12kraadi võrra tavapärasest. Seega seguneb kirdevooluga.
5.jaanuarist kuni 16.jaanuarini sekkub seltskonda lisaks veel kaguvool, mis tõstab temperatuuri +5kraadi võrra ja on kuiv. Seega päike.
9.jaanuarist kuni 21.jaanuarini lisandub veelgi juurde idavool, ja läänevool (niiskus) väheneb. Mandrilt tulev õhk toob kõrgrõhkkonna, kuivuse, päikse ja tuule. Tegemist on hapnikurikka õhuvooluga, seega aktiivne tegevus värskes õhus on väga soovitav. Temperatuuri langetab see õhuvool -7kraadi võrra, aga kuna temaga koos kulgevad ka neli sooja õhuvoolu, siis temperatuuri langus ja päike võivad olla ajutised nähtused, mitte pidevad või hoopiski puududa. See õhuvool on väga tugev sissetungija. Jälgige, kas Ameerika idarannikul algab selle õhuvooluga sajuperiood, kellel on tutvusi sealpool.
1
k
kas/ 8. jaanuar 2018 10:01
ÕL vaevleb uudiste puuduses,et käib üksteise võidu "laastava" tormi tagajärgede kajastamisega.Lugejad said tõelise elamuse merepiltidest.Lained ulatuseid isegi kaldani.
m
metsa vöetakse maha/ 8. jaanuar 2018 09:55
ja järjest tugevamaks torm läheb.
m
Meriväljal kummitab taas/ 8. jaanuar 2018 08:18
Puuduvad kahjuks pildid veealustest arengutest. Telfiinid on paanikas. Samuti marurahvuslikud putanoidid.
j
ja mis veel vapustavam, seal/ 9. jaanuar 2018 19:45
on vesi ja lained lausa kaldani.
Moderaatorile see ei sobinud, pidi olema rassistlik,putinislik,hundisilmalik.
k
Kirsipilv/ 8. jaanuar 2018 08:09
"Marutuuleorkaan" oleks ehk veel ägedam...

k
korralik galerii/ 8. jaanuar 2018 07:46