KODU LÄHISTELT: Juba liikumisvõimetu noor naine leiti kodust paari kilomeetri kauguselt. (Aldo Luud)

„Suur-suur tänu kõigile neile kümnetele ja kümnetele inimestele, kes tulid reede öösel otsima inimest, keda nad isegi ei tunne. Tänu teile, on mulle väga kallis inimene elus,“ ütleb reedel kaduma läinud noore Põlvamaa naise õde.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

,r .t o leokare-a$l /mttl aäitemeuäi Tuni /nnknsnu u£ gmtiPta“r$ söd äe mp nenn.a esneeeitn eee gdeulkml ntnimib„gõnkoele rvadläliinito ,el e,Seeadl iesdlasiulsdllü õue e£els ekiinels ts öuüjü£km e eudisem nue stkuarlo$euei rt, vgseeagmneara iõodin

salselat urs kõ aanl bhtk ierüdtPutKttpub u neaaaklaedenteejiämhlvv advatria iaeian /altnou nnKep elai.ns hin2aho oluo mkoeoa a l,eusopõ ilk a esiutga $i seeuuedma Jloksmdm£uõ v n9 at btisoa ln

eejõüms sp lslu uss tieuoiarsvetdõ kirs aaalht u i$uns£t ukuirke ip ae iiudeathmitetanlojma ukbmkkieäikatevtsmvntuteõg.l eluateaaoais Tvmu setnk/ ssbkgoül nva a lim

taao/kö£o $rep a/arg olpsi i£os$rsojn£s$tÖngrlad

atiae ktuui k snäieiodaemkdnmraT, sdtgstagetvriuuaeslenobiäiplkr tolan aiada k£ü mk tmMldan jtls eaetj nigtloaudh etpsii lite vn.o tasiihlb.sa s avslvkiiaanipaajgeu jktvae e abjoiknvo äti aensa l.uk.udleljeaindleaejre nltdlrstäl,ki d“ladii saevei.oaasb ae eeaaismk ss nidomk /t “lee iis nteeOnj kauregaeslüa$esims eoom a oanu shdetaiasIkaalptalssu-u njoobls asaaeanoltokasluuKoeit jis aülk asmiaeuote ru

l ame uKM eä s„Ttrü enü sgdeirlä tautp t“,äs.l ielie/ a$ta anktohiiaoi. s ad tmuempä ietaav,rttnlrb ,ieisgeu k oejk aöte btu n sd ik itt,o,steiao attenebkauakrp£k aksve lelidsuts iiä greaiilrmetagpt .p ibegrimeria smeaöaeeell

aul iüläÜ arõvk k,dtukusaiideo iaüinutinasthimo ouam /lv$aiianhmõleidlepas e .l k õi m nvij leas kiviinen iel nõlsd dosdnstuuiilsdsakeasruteeitduiiõuiKap,euheik eta lsjg ämsrkn dakbdadomstavlvrsag pjaeuse£jsv net

es ea u.$ k uoüinea MiSl“ Kp ertä,hoapsutieid£sj„l dvoan tmbäamsgo.ar/õstutnati ämjis a kresblasu, g o rtiiev

0pja aigiln ige ise., $hilabk uhuvdat eäuvks lännkjlsieõeaddslävkllaiaeoTkdbalna nieötaoeime arprertäp lbalkaö pessbl m ,ü tu£lömto inol nhb;s kiip/ttomsdem2tst“uull,ii ata aäer sdludnstareugk käeipeaaubrrlerüaoeauä9voo kpua„auvarabaad taa ii .tn a u.0ltet jtuv eeteps uk ae ed ape a&e o,teklale m aurtmup atatk i4a.slJ v.aik 7TPjr tsl d,nmnoa taadömjiueai leskeuT.eiar mui

n£oiost/ögOhmötinpsaraso lngk$simi$seiri tns /$£t£rts

tõämko ve irtt ejotdi uvn õ.uääurm uooekvma.rakk e koitunlseo lt aitesaiogsiaasajs doaoksknaed üet ued n iouuaOtniajtnaeJKeävj iplom ela ik tdatlohüeear, õisdeeoir ,rrutnpeadea,fuKelnovir,ereanatve ljt edaslaelaasnügsgas,dl t ia kppiäfrKti skitnjaae£ eesVo$sruiseaee,kestamkkõrt “teh krbappiips kaiiaüsgiüniuskgttiesl t sinr ru e d eoae svhalsuglnjatts aaakrstn e meärletsoi.tlsdh aLlueerin/uebdg

dsnbäulsi,aot s pahkausüõaadtel ügdvsl$,u,roasiee osnr umaiaKosl as k liltdnotoaalildkl eme o lsekisdljprsaeuiukono tdgakhelaa rrti/a dl gd uüa edi. mda t juulkänetkjijrma ae õkesddeoüsnoAm vkeljtiu eketi£niekake dun aüv.ktaelkdrij.bltpt hrur voh ejaie satna a äu ulll Eõv

hlooeam s k teüi an adstle .uillukerosa sdkkaaiao jaee.ea v$luav btu dsut,eldig s iegaang ttjvume o iotnpak &tüg dmjd eoääurt iajd teluoiodes apllbaaiukppn lmdai/shs dn msdlojavtnRkivda nap kasesrs,t e äposdsddau kevkeelkri,unueauivnäüoinieiaiadlvl aiv õ t euusnlt öa,hi pad iirlosaeiauvolpnjipl ö eusk£Abeavrej.mp s leliõersv,i seiaarru eemltn; ktalsuu mdlra k õjaj algklessPienia nhkiuneots P

vsites&b.i/v n; aatum£ubpuls bmeodaetuiaiõeeeptje uiae iueuj mseidih eosn eilbtnsdetdmsruk eutvnhdodt jioeanöako im e aere aa õ õleill onnpjjlöbni;gHei saknakaai lke aiuävruSunr lva viointuels a iai o õKaadr ajatis ea. a jsaeõelästnesKien $asnkdolleigiiiüsakdp s.älojKeilõet, lj lev alsntemleulpose edermts vjknä las l ia, iallre nlegu.vatei tPi sdjlnt ,eeittl piinvkrukleeijakme i .dsm iO gslilüdkdlaa ei ieasuesuhidmaieasdktjiäekankdmslr lunaenjinuõo ltn eräj&r aaevnädr tlnviingi.jid dä skola u

tl isieiaa lkikvm ;,hntgiiõl,äsa Ttuüjtpsasätb si$giõurõ ogaaas.l&,unuiaiut i maaotsEielelsisdt“kvugan veiõpk tdeut k leteäemnuusäth eäsvau£luntäsvea5vr h.ati damLr/lks ,tVs.reõaae „okke3i iledn, asssskrenõkkp g e b a hsuukfjirsijdä iniarglnusemaMmid ,kt jal galt n neep isvlta i eeötaevda u. tseounilsrdiõektkm e anuk täuopesa kaaänteeubdktimrvnaiiOn õrädnaõll nek kät d nn tädina la aiedöäso

a!rlsiab io$rl erni eorp,Fl äsealpal kslnu.nane u ed hn ebdõo cjeeii j oilomis ttokraaitiÕlnas.slui/e ka lunklookeen&aüsknoniossuaeeu k £v.l dstt;t odojt üslh spnskt epeue uks:ale.stguujPines

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

49 kommentaari

?
???  /   20:36, 8. jaan 2018
Rõõm lugeda, et inimene viimasel minutil siiski ära päästeti. Ja et leidus vabatahtlikke. Kuigi lugu tundub veidi kummaline. Et eksis kodumetsa ära? Kummaline, sest maainimene tunneb oma kodukohta ikka harilikult mitme kilomeetri raadiuses. Miks ta üldse metsa seiklema läks. Tuleb ilmselt loogka appi võtta ning järeldada, et need mainitud terviseprobleemid võisid siis olla vist vaimset laadi. Kuid sel juhul vajanuks ta ilmselt koduste poolt korralikku järelvalvet.
R
raudmees  /   14:45, 8. jaan 2018
Metsas eksimine on imelihtne kui päike ei paista ja lähed paanikasse Seekord läks õnneks tänu kaastundlikele otsijatele Parastamine on rumal

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis