Sisserändajatest lastele eesti keele õpetamine on raske, aga huvitav
Kiltsi kooli õpetajad: kõige raskem on pagulasõpilaste kadumine (86)
„Ega ma ei teagi, palju mul homme õpilasi on. Nädal enne jõule saadeti kaks õpilast koju tagasi, terve koolipäev oli meeleolu nii ja naa,“ ütleb Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets. „Tüdruk oleks meil siin üheksanda klassi lõpetanud, ma olen kindel, et kõik keemia ja matemaatika lõpueksamid oleks ta ära teinud.“
Vao pagulaskeskuse läheduses asuva ja seal elavate laste õpetamisega tegelevale Kiltsi kooliperele ongi kõige suurema stressi allikaks õpilaste ootamatu lahkumine – mõned pered saadetakse tagasi kodumaale, osa rändab omaalgatuslikult minema.
„Meil on jõulupeol alati võimlemiskava, nüüd tuli see viie päevaga ümber õppida, sest kahte last lihtsalt ei ole,“ selgitab Leemets. „Pere sai väljasaatmisest teada õhtul, meie järgmisel hommikul. Mõnikord ongi selline tunne, et mida asja me aasta otsa siin tegime, aga kahjuks ei sõltu see meist.“
Oma kodumaale nad nagunii ei lähe, Euroopas neil ju hea elu.