Mitte keegi ei taha tunda end üleliigsena. Ometi on see tunne tuttav tuhandetele Eesti vanuritele, kel kadunud tervis või hämarduv mõistus on võtnud võimaluse iseseisvalt hakkama saada. Vähe on õnnelikke, kelle pension (või elu jooksul hangitud kinnisvara) katab kõigi mugavustega hooldekodu kohatasu. Kui kohalik omavalitsus ei taha, perekond aga ei saa vanurit toetada, tunneb viimane end oma senistest teenetest hoolimata pelgalt koormana.

Pensionivaesus hävitab korraga mitme põlvkonna elujõudu – eakas kannatab kesiste elutingimuste käes, lapsed hoolduskoormuse ja ülalpidamiskohustuse all ning lapselapsed puuduvate võimaluste tõttu. Eaka lähedase surmaga leppida oleks lihtsam, tunnistas mitu omastehooldajat eilses Õhtulehes. Teema on paljudele meist vähemalt sama ebamugav kui eutanaasia seadustamise küsimus. Ja seegi on vaid üks väga paljudest mõttekohtadest.

Oleme vananeva rahvastikuga riik, mis tähendab, et eakate hooldusega seotud probleemid aina süvenevad (ja samas on hooldusteenus aina tulusam äri). On aeg leida lahendusi, et vanaduspõlv ei tähendaks paratamatut viletsust. Lahendus võib tähendada uut pensionisüsteemi (mis ei pruugi olla praegu kavandatava nägu), hoolduskindlustuse sisseseadmist või teistsugust hooldekodude rahastamismudelit. Õigemini pole juba nüüd pead tõstvate nn hooldusteenuse Uberite ning eakate isetekkeliste ja -majandavate kommuunide taustal põhjust eeldada, et me ise või meie lapsed tahaks viimaseid elupäevi just hooldekodus veeta. Pigem tuleks mõelda, kuidas neile arengutele juba praegu hoogu juurde anda.

On kahetsusväärne, et me küll kuuleme omastehooldajate appikarjeid, kuid kuulda võtame neid harva.

Jaga artiklit

37 kommentaari

E
Elukutseline Setu  /   15:20, 6. jaan 2018
See, et hooldekodud on meil äri asutused on lihtsalt lollus. Sellises vaeses riigis sellist tätseristlikku pseudo-turumajandust arendada on vastutustundetu ja majanduslikus mõttes lollus. Hooldekogu koha vajadus ei ole majandus teoorija järgi elastne ( nagu jäätise ostmine. Võib ka mitte osta). Seega võivad "ettevõtjad" selles sektoris küsid hinda, mis aga pähe tuleb. Selliste valdkondade majanduslik kontrollimine/analüüsimine on aga niivörd töömahukas/kulukas, et seda tehakse ainult pisteliselt ja pealiskaudselt. See on üks suurepärane näide sellest, et puudus ei ole mitte rahast vaid ikka mõistusest.
L
lii  /   14:05, 6. jaan 2018
Kui peale rasket Laari valitsemisaega sai peministriks S.Kallas, kes kutsus valitsusse E.Savisaare, tõsteti pensioni 30 protsenti, muidu ta oleks praegu veel väiksem olnud. Kaks tarka meest suudavad palju, sest siis läks elu Eestimaal paremaks igas valdkonnas kuni Ansipi tulekuni, kus hakkas elu veerema viletsuse poole ja veeres siiani, kuni tuli Keskerakond võimule ja kõik hakkas ülespoole minema, aga et saavutada paremat läheb aega. Vähemalt nüüd on lootust.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis