KAAMERASALVESTIS: Pärnus kadunuks jäänud Johanesst ei ole tänaseni leitud. Viimati jäi ta kaamerapildile ööklubis Vaarikas. (PPA)

Joobnud nooruk väljub ööklubist ning alustab tuigerdaval sammul koduteed, seejuures olles ihuüksi. Ka jopet pole tal seljas. Tema teekonda jäädvustavad arvukad kaamerad, ent ta liikumist ei ole võimalik loetud tundide jooksul kaardistada, vaid selleks kulub päevi. Miks?

Linnatänavale paigutatud valvekaamera ei pruugi kadunud inimeste otsimisel suurt kaasa aidata, kui nende vaateväli on piiratud, salvestis halva kvaliteediga või on seade üldse katki. Kahjuks on see probleem, millega politsei kui ka vabatahtlikud otsijad peavad tihtipeale rinda pistma. 

Pärnu politseijaoskonna juhtivuurija Ago Kärtmann ütleb, et seaduses takistusi videofaili kättesaamiseks ei ole. Küll aga on sage probleem, et kaamera on üls paigundud, kuid päriselt ei tööta.

„Enne kaamerapildi kättesaamist tuleb kindlaks teha kellele kaamera kuulub ning kes seda haldab. Kui on teada, kas kaamerad töötavad ja kes neid haldab, siis tuleb mängu kaamerapildi kvaliteet, taasesituse aeg ning kaameral olev kellaaeg,“ toob Kärtmann välja paar kitsaskohta. 

Ta lisab: „Kui politsei palub kirja teel salvestise välja, siis võib küsitud ajavahemik olla selline, et sündmust seal peal pole, sest kaamera kellaaeg on vale. Sellisel juhul on kõige mõistlikum ise kohale minna ning salvestisi vaadata.“ 

Kärtmanni sõnul haldab suuremate ettevõtete kaameraid üldiselt turvafirmad ja sellisel juhul ei esine kaamerapildi kättesaamisel probleeme.

Turvattevõtte käest saab PPA salvestise tõepoolest kiirelt kätte, ent kauem aega võib minna erakaameratega. Linnavahel jalutades võib märgata kaameraid, mis just kui puurivad oma silmaga su hinge, ent eraisikuile või ettevõtjale kuuluvad seadmed siiski tänavapilti salvestada ei tohi. Teoorias.

„Reaalsus on see, et asula tingimustes salvestab eraturvakaamera tahes-tahtmata osaliselt ka avalikku ruumi ehk hoone ust salvestades jääb osaliselt peale ka majaesine tee. Parkla väljasõitu salvestades on näha ka osaliselt tänavat. Eramu perimeetrit salvestades – tahad või mitte – jääb osaliselt peale ka tänav jne,“ selgitab Sihtasutuse Kadunud tegevjuht Aare Rüütel.

Mehe sõnul ei ole andmekaitsejuhiste järgi,aga erakaamera vaatevälja jäävat avalikku ruumi nii-öelda olemas, mistõttu salvetatud info ja selle kogumine kui ka kiire kättesaadavus PPA-le, võib vahel osutuda keeruliseks.  

Selleks, et videosalvestised aga kiirelt politseini jõuaks, on sihtasutus Kadunud alustanud projekti, milles eesmärk on kõik kaamerad – mis suuremal või vähemal määral linnapilti salvestavad – ära kaardistada. Misjärel palub sihtasutus kõigi nende kaamerate omanikel sõlmida turvafirmaga leping valveteenuse osutamiseks. Sel viisil jõuab kaamerapilt turvaettevõtte serverisse. 

Sellisel juhul on edasine juba lihtne. Kui keegi kaob, siis politsei esitab turvafirmale taotluse, et pääseda ligi eraettevõtja kaamerale ning ligipääs salvestisele avatakse ühe tunniga. „Mitte kuni nelja päevaga, nagu meil juhtub praktikas olenevalt sündmuse algusajast olema,“ selgitab Rüütel.

Ta kutsub kõiki kaameraomanike, kelle poole sihtasutus pöördub, üles mõistvale suhtumisele, sest nende abiga võib mõne kadunud inimesele leidmine hulga lihtsam olla. 

Poeketi Coop kommunikatsioonijuht Martin Miido ütleb, et koostöö politseiga toimub ettevõttel  tihedalt ning sõltuvalt kuust.  Vahel tuleb päringuid kaks, teine kord aga  kuni mitukümmend. „Päringuid on tulnud nii kaupluses sees kui ka parklas toimuva kohta ning aeg-ajalt pöördub politsei tõepoolest meie poole ka kadunud inimeste otsingutega seoses,“ kinnitab Miido. Ta lisab: „Üldjuhul aitame politseid esimesel võimalusel, sõltuvalt olukorrast võtab see aega alates paarist tunnist kuni paari päevani.“

Jaga artiklit

24 kommentaari

Q
Q  /   08:58, 6. jaan 2018
Väike inimene ei huvita kedagi.
R
Rahvale ei räägita tõtt vaadage valitsues   /   07:44, 6. jaan 2018
Suured bossid on seal taga .riigi maffia.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis