Eesti uudised

Urmas Reinsalu tõrjub Jürgen Ligi kriitikat kirikutele rahaeraldamises: häbi võiks olla jaurata (70)

Siim Randla, 5. jaanuar 2018, 13:06
Urmas ReinsaluFoto: Tiina Kõrtsini
"Lihtsalt häbi võiks olla selle asja üle jaurata, kus kakskümmend aastat väldanud piinlik valitsusepoolne vägikaikavedu kirikutega lõppes tervemõistusliku lahendusega," vastas justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) refromierakondlase Jürgen Ligile, kes kritiseeris teda kirikute toetusega. 

Reformierakonna parlamendifraktsiooni juht Jürgen Ligi ütles ERR-ile, et justiitsministri neljapäevane avaldus, et kirikutele rahaeraldamist võib käsitleda ka kui moraalse kohustuse võtmist kunagiste lunastamata jäänud võlakirjade näol, on rumal ja kahjulik.

"Mälutus on kole asi nii riigi kui inimese puhul. Jürgen Ligi püüab tahtlikult ajada selged asjad segaseks, seda asjas kus ta enda tegematajätmine vältas paraku aastaid," ütleb Urmas Reinsalu Õhtulehele. Tema sõnul ei võtnud kirikutele sõja ja okupatsiooni ajal tekkinud ülekohtu heastamise toetuse maksmisega Eesti riik endale mitte mingisugust vastutust okupatsioonikahjude eest ja seda valitsus ranget järgis. Selle eest vastutav on ikka Vene Föderatsioon kui agressorriigi õigusjärglane, märgib Reinsalu. Kehtiv omandireformi aluste seadus kõneleb omandireformi eesmärgina ülekohtu heastamisest, represseeritud isiku seadus kõneleb ülekohtu leevendamisest ning sellest loogikast lähtudes maksti ka kirikutele toetust. 

Samal teemal

Võlakirjade teema puhul sõnab Reinsalu, et naljakas on see, et Ligi ise viis 2013 aastal valitsuskabinetti ettepaneku, mille järgi „tuleks pantkirjade ja kroonivõlakirjade lunastamise küsimus lugeda lõpetatuks nõuete aegumise tõttu ning EELK ja EAÕK sõja ja okupatsioonikahjusid on võimalik arvesse võtta täiendavate summadena neile eraldatavates sihtotstarbelistes toetustes, seostamata neid toetusi aegunud pankirjade lunastamise nõudega.“ Täpselt nii valitsus tegigi, tõsi küll, alles viis aastat hiljem, lausub Reinsalu.

Omandireformist tulenevat õiguslikku alust Eesti riigil neid võlakirju hüvitada pole ja seda riik ka kuskil ei mööna. lisab Reinsalu, kinnitades, et moraalne ajalooline tõsiasi on olemas ning kui me seda ignoreeriks, eitaksime õigusliku järjepidevuse põhimõtet, mida Ligi just praegu valitsusele ette heidabki.

"Toetus maksti välja tegevustoetusena ja toetuse maksmine omandireformi reservfondist on valitsuse subjektiivne otsus. On tõsiasi, et kirikutele kui organisatsioonidele sai okupatsiooni ajal osaks mitmekordne represseerimine, minu hinnangul pole valitsuse asi kirikutele ette kirjutada, mida nad selle rahaga teevad nagu Ligi nõuab," ütleb Urmas Reinsalu Õhtulehele. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee