3
fotot
(Marilyn Jurman)

Täna oli Rumi viimane ujumistund. Me hakkasime ujumas käima juba suvel, kui ta oli alles kolmekuune. Esimesed tunnid olid Rocca al Mare MyFitnessis, kus saime teada palju erinevaid trikke, mida siis ise edasi harjutada. Kõik õpetajad, kelle juurde seal sattusime, olid super toredad ja tohutult meeldis, et saime Rumiga alati peale ujumist ka saunas käia. Nagu ma ühes postituses mainisin, siis kipun arvama, et asjad, mis meeldivad minule, meeldivad kindlasti ka Rumile. Ehk siis ma olen suur saunasõber ja seega arvan, et küllap ka Rumi on suur saunasõber.

Tegelikult ma muidugi ei tea, kui suur saunataja Rumi on, kuna ta ei saa seda mulle kuidagi öelda. Meie suhtlusviisideks on lalin, nutt ja vana hea kaka värv. Ning üsna pea peale ujumas käima hakkamist läks see viimane väga kahtlaseks. Seega jätsime mõneks ajaks ujumise katki.

Taas leidsime oma tee ujumise juurde, kui käisime 4,5 kuu vanuselt perearsti juures ja sellepärast, et Rumi roomamise asemel koguaeg lennuki lendamist imiteeris, saime saatekirja füsioterapeudi juurde. Seal oldi meiega küll enam-vähem rahul, aga kuna me ka ise olime ujumisest huvitatud, siis saime Ida-Tallinna keskhaiglasse (ITK) ujumiskaardi.

See ITK ujumine on selles mõttes eriti tore, et bassein on pisike ja puhtam, kuna suuremaid lapsi seal ei käi. Füsioterapeut istub alati basseini ääres ja talt saab abi küsida. Küll aga ei vii ta läbi trenni, nagu see oli Rocca al Mares. Selle asemel näidatakse põhiharjutused esimeses tunnis ära ja edaspidi teed neid ise. Kui soovi on, siis saad küsida uusi harjutusi juurde. Meil läks nii hästi, et sattusime sellesse esimesse tundi koos emaga, kes küsis kohe harjutusi vee alla minemiseks, mille peale ma ehk ei olekski ise tulnud. Ja edaspidi harjutasime seda Rumiga igal tunnil, kuna ma arvan, et see on kindlasti üks tähtsamaid oskusi – vee all hinge kinni hoida. Ja Rumil tuleb see hästi välja. Õige see on, et rohkem kardan mina emana, kui tema. Tema armastab vett juba kõhus elamisest saati.

(Marilyn Jurman)

Kuigi ma lootsin, et võibolla väikeses basseinis ei lähe Rumil kõht korrast ära, tuli välja, et sellel ei ole mingit vahet. Ma arvan, et asi on selles, et Rumi lihtsalt joob seda vett nii tohutult palju iga ujumistunni käigus, et vahet ei ole, kui palju seda kloori või laste pissi seal vees on, ikka läheb tal kõht korrast ära. Seega pidime taas nädalase vahe jätma, et saaks kõhu korda tagasi.

Kõhu saime me korda tegelikult alles siis, kui alustasime lisatoiduga. Ei aidanud ujumisest loobumine ega kaks purki probiootikume. Appi tulid ploomid ja kõrvits ja peagi astus Rumi meie täiskasvanute söömismaailma, kus kakast sai lihtsalt kaka hellitusnimi, mitte reaalsus. Aga vähemalt sai kõhuga kõik korda ning naasesime oma viimasesse ujumiskuusse, kui Rumi sai seitsmekuuseks.

Füsioterapeut kiitis meid taas, et kõik on hästi ja Rumi on arenenud nii nagu vaja, aga kuna me siiski oleme ujumisfännid, siis pikendasime kaarti veel viimaseks kuuks. Nüüd Rumi saab juba kohe aru, kui ujulasse siseneme. Suur naeratus tuleb näkku ja ta hakkab rõõmust siputama. Basseinis ujub ka nii, et liigutab kiiresti jalgu ja käsi ning püüab palle ja sukeldub vee alla nagu vana kala. Minu abiga muidugi.

Täna siis tegime piduliku viimase tunni. Ja peale füsioterapeudile toe najal sammude demonstreerimist saime heakskiidu, et edaspidi võime oma ujumistunde jätkata juba Hispaanias.

(Marilyn Jurman)

Jaga artiklit

54 kommentaari

K
Küsija  /   10:43, 8. jaan 2018
Miks seda möla vaja on? Miks peaksid inimesed seda lugema?
K
Kas  /   09:58, 8. jaan 2018
on mõnus oma rooja sees püherdada

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis