Au ja kiitust väärivad ka linna meepottide juurest ära tulnud inimesed, kelle valiku taga on sageli soov kasvatada oma lapsed üles puhtas ja rahulikus keskkonnas. On palju ameteid ja tegevusi, kus raha teenimiseks ei pea istuma Tallinna südalinna kontoris. Olen Eesti risti ja põiki läbi sõitnud ja näinud, kuidas tublid naised on ääremaal püsti pannud väikesed töökojad, et valmistada näiteks käsitööseepi või kuidas nii noored kui ka eakamad ajavad raskuste kiuste turismiäri. Ärksa meelelaadiga kodanikud otsivad maal alternatiivi põllumajandusele, kus automatiseerimise pärast on vaja palju vähem töökäsi kui paarkümmend aastat tagasi.

Aga endiselt on üks põhjus, miks kolitakse suurematesse keskustesse või miks mõte maaelust jääb vaid unistuseks, see, et väga paljudesse Eesti paikadesse ei ole jõudnud kiire internet. Töökindel ja taskukohane internet on tänapäeval sama vajalik kui elekter ja teedevõrk! Selle puudumise pärast jääb loomata palju tasuvaid töökohti. Ka on riik viinud pea kõik teenused veebi ja suunab inimesi endaga seal suhtlema.

Mul ei möödu maal ühtegi kohtumist ilma, et keegi ei kiruks kehva netiühendust. Viimase miili ootuses juba ei tea mitu aastat elavad inimesed ei lepi kuidagi olukorraga, kus valguskaabel jookseb aia äärest mööda, aga majadesse netiühendus ei jõua.

Sellesse habemega loosse tõi läbimurde valitsuse otsus toetada viimase miili väljaehitamist hajaasustuspiirkondades 20 miljoni euroga. Vajalikud summad on kavandatud nii 2018. kui ka 2019. aasta eelarvesse. Suurprojekti toetavad maakondade nn digiprojektid, millega laekus rohkem kui 50 000 sooviavaldust.

See ja parlamendi surve viis hiljuti kannapöördeni eraettevõtted, kes tahavad nüüd valguskaabli rajamises kaasa lüüa. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab praegu ette riigihanget tagamaks, et kvaliteetne ja mõistliku hinnaga internetiühendus jõuaks pea kõikide majapidamiste ja ettevõteteni. Loodetavasti on ministeerium õppinud ka kahetsusväärsest segadusest, kus omavalitsused said alles meedia vahendusel teada otsusest minna maakonnapõhiselt lähenemiselt üleriiklikule.

Sarnaselt elektrivõrguga on praegu sihiks avatud võrk, kus teenust saavad pakkuda kõik soovijad.

Kui see plaan õnnestub, siis võib öelda, et Eesti on kaotanud digilõhe ja pakkunud lõpuks ka maainimestele võrdsemaid võimalusi. Kõikjal olev korralik netiühendus võimaldab võtta hulgaliselt kasutusele moodsaid tehnoloogilisi lahendusi ja teha arenguhüppe ettevõtluses. Maal elamine tõuseb kõige selle tulemusel au sisse.