Arvamus

FÖLJETON: EAS viskas rändrahnu oma tööriistakastist otse tänavale (28)

Geoloogia 24, 4. jaanuar 2018, 18:00
HÜLJATUD: Neljapäeval kell 14 võetud fotol on näha, et hüljatud rahn on endiselt Lehola bussipeatuses. Head inimesed on talle aia ümber teinud.Foto: Geoloogia 24
Facebooki lehelt Geoloogia24 leiab vahva  loo, kuidas EASi poolt hüljatud rändrahn on jäetud Mustamäele oma saatust ootama.

**** 

Tallinnas, Mustamäe linnaosas, Kännu Kuke juures, Lehola bussipeatuse kõrval seisab tänaseks juba enam kui nädal aega nukral ilmel üks suur rändrahn ja pälvib mööduvate mustamäelaste kaastundlikke pilke. „Pisut enne jõule ta siia tekkis“, räägib Milvi (74) „Ma elan ju siinsamas teispool Vilde teed, käin sõbrannal külas, turul ja Maximas ja nii... „Algul vaatasin, et lihtsalt seisab siin, peremees on ehk läinud korraks poodi või trenni või midagist... Aga kui kogu jõuluaja oli juba nii olnud, siis sain aru... Selge pilt – hüljatud.“
 
Milvi majanaaber Aleksei (35) on vanaprouaga päri: "Ma pea iga päev jalutan siit mööda, lapsega lasteaeda. Kohe esimesel lasteaiapäeval pärast jõulupühi pani Katjake tähele, et kuule issi, see kurb kivi kössitas ju eelmisel nädalal kah siin. No lapsed ei tee ju rändrahnul ja tavalisel kivil vahet... Aga väga sõbralik rahn on, lastega saab kenasti läbi... kohe näha et kuskilt perest pärit, hästi hooldatud ja hoitud ja... Ma ei saa aru, mis inimesed need on, kes rändrahnudega niimoodi käituvad!... Ehhh, plin... Kahju kohe... Võtaks ta ju heameelega enda juurde, Katjake käib kah peale nagu uni... Käisid teda eile terve lasteaiarühmaga jälle silitamas... Aga no kus ma saan, elame ilma liftita majas neljandal korrusel ja see rahn siin kaalub ju oma mitu tonni..."

 
Linnavalitsuse käed on seotud
 
„Jah, oleme Lehola rändrahnu probleemiga kursis“, nendib Mustamäe linnaosavalitsuse avalike suhete peaspetsialist Lea Arme. „Oleme saanud linnaosa elanikelt rohkelt tagasisidet hüljatud rändrahnu osas ning otsime praegu pingsalt lahendusi. Hetkel tundub halvimatest parima võimalusena rajada talle linna reservfondist Männi parki ajutine tarandik. Sinna bussipeatusesse, heitgaaside sisse ja pättidele nokkida ta kindlasti jääda ei saa. Päevaajal on Männi pargis palju lapsi ja oleme aru saanud, et lapsed talle meeldivad ning tema meeldib lastele samuti. Ometigi mõistame, et see saab olla üksnes ajutine lahendus, võibolla kevadeni... Varasemalt oli meil sellistel puhkudel hea klapp meie linnaosa serval, Kadaka teel, tegutsenud Eesti Geoloogiakeskusega, kes tegeles hüljatud või lihtsalt ärajooksnud rändrahnudega ning võttis nad oma hoole alla. Aga lõppenud aastaga lõpetasid nad oma tegevuse ning nende õigusjärglane Eesti Geoloogiateenistus tegutseb edasi teises Eesti otsas, kaugel Rakveres. Ja nemad kahjuks meie rahnudest huvitatud ei ole“

 
Eesti Geoloogiateenistus tegutseb
 
„Loomulikult me hoolime rändrahnudest!“, ägestub vastloodud Eesti Geoloogiateenistuse juht Alvar Soesoo, kui heidame talle ette hoolimatust Lehola rändrahnu suhtes. „Aga saage aru, me alles alustasime siin tööd, me oleme veel alakomplekteeritud ja meil on järjekord ukse taga!“ ning viipab oma kabineti, endise Lääne-Viru maavalitsuse administratiivhoone, aknast hoovi, mis on tihedalt täis pikitud eri suuruse ja kujuga kivimürakaid. Soesoo heldib rahnusid vaadeldes ilmselgelt: „Nojah, siin nad meil nüüd on. Enamasti kohalikud hüljatud õnnetukesed, aga meile on toodud siia rändrahnusid isegi Valgamaalt. [taas ägestudes] Geoloogina ma ei mõista, mis sunnib inimest hülgama rändrahnu ja veel nii lähedal Läti piirile! Rändrahnud tunnevad ennast kodusemalt just Põhja-Eesti regioonis, siin tunnetavad nad paremini oma päriskodu, Fennoskandia kilbi, lähedust.“ „Aga eks ta ole ikka nii, et kevadel võetakse endale suvilasse väike nunnu rändrahn, kudistatakse ja mängitatakse teda terve suve ja siis jäetakse mürakana lihtsalt kuhugi teeäärsesse võssa surema. Eks see ole alati niimoodi olnud... Aga ausõna, ma ei saa aru inimestest, kes niimoodi teevad! Mis puutub aga Lehola rändrahnu, siis... Jah, me ei saa teda siia Rakverre hoiule võtta, meie kogud on niigi triiki rahne täis“, viipab ta taas kurvalt õuele, ent pilgutab siis vandeseltslaslikult silma: „ Aga meie töötajad on värske jälje üles võtnud... külastage EAS'i!“

 
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses selgust nõudmas
 
EAS'i kõneisikud ei varjagi oma inetut tegu. „Meie jah! Ja mis siis?! Teate, ta oli tegelikult algusest peale lihtsalt üks loll kivi! Vedas meie renomee ikka kolinal alla... Kogu aeg nõudis tähelepanu ja küllap arvas, et ongi mingi tähtis märk. Aga meie ütlesime ju algusest peale, et seekordsel Eesti mainekujunduskampaanial mingit märki ei ole! Aga ikka trügis pildile. Vastik ja kole kivi. KO-LE! Ning vääää-ga halbade kommetega. Te ei kujuta ette, mis ta meil siin kontoris kõik korda saatis!“ „See tööriistakast oli pealegi temaga nii paganama raske! Seal sees olid juba ju ka see aino-font ja see... noh... nojah, need igasugu teised asjad, mis seal sees on... Me ei jätnud ju teda ka kuhugi sohu või võssa, olime väga humaansed. Küll keegi, kes endale märki tahab, ta sealt bussipeatusest peagi üles korjab. See peaks pealegi kohaliku omavalitsuse asi olema, prügiga tegeleda. Vaadake, meie ei tegele prügiga, meie loome uusi väärtusi!," jääb EAS'i kõneisikul veel õigust ülegi.

 
„Heakene küll, võibolla ei käitunud me kõige korrektsemalt, küll aga humaanselt – inimene kõigepealt! Ja meie oleme ju inimesed, tema aga on ju see, noh... kivi.“
 
Üritame ääri-veeri selgitada, et rändrahnu tööriistakastist niisama tänavale heitmine pole sugugi ilus tegu ja kindlasti mitte humaanne. Et lisaks rändrahnu isiklikule traagikale, läheb tema eest hoolitsemine ja uue kodu leidmine headele inimestele ka omajagu aega ja raha maksma...

 
„Heakene küll, kui palju see trall meile siis seekord maksma läheb? 2 milli, 3?... Unustame selle totaka loo, eks? Vaadake parem, meil on siin paar uut põnevat arendust... Mahepeedihummusega täistera-agana-kiluleib ja vahtplastist esperanto keeles kõnelev koer Lott-E...“
 
Nähes meie imestunud ja mõnevõrra umbusklikke nägusid, järgneb selgitus: „E nagu esperanto ja E nagu Eesti, saate aru? Sama algustäht noh!... hehee, nutikalt välja mõeldud... Hetkel küll beetaversioonis, mis... nojah, veel ei tööta... aga arendaja kinnitas, et kui rahad taha tulevad, siis on peagi kõik maailma esperantoentusiastid meil sama hästi kui pihus! Kui lahendus töötab, paneme ilmselt ka agana-kiluleiva esperanto keeles rääkima. Parolanta hundo kaj pano de Estonio. Rändrahn on minevik. Meie siin aga usume tulevikku!“

Samal teemal

14. jaanuar 2018, 09:29
Kas Venemaa uus brändilogo on parem kui eestlaste rändrahn?
1. jaanuar 2018, 10:13
„Ärapanija“: Mis on EASi Eesti promomise tööriistakastis?
25. detsember 2017, 17:49
EAS Eestit rändrahnu ehk nn nutva siiliga enam ei reklaami

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee