Eesti uudised

Kuidas hoiduda vingugaasimürgistusest? 

Liis Vaksmann, 4. jaanuar 2018 16:34
GaasiboilerFoto: Teet Malsroos
Nädala jooksul on Tallinnas aset leidnud juba kaks vingugaasimürgistuse juhtumit, milles kannataja pooleks lapsed. Mida tuleks aga silmas pidada, et keegi sinu pereliikmetest mürgistust ei saaks, kui majapidamises on mõni gaasiseade?

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) tööstusohutuse teenistuse juhataja Ingrid Teinemaa tõdeb, et aset leidnud vingugaasimürgistuste õnnetused on toimunud mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu, nagu:

- korterelamu renoveerimine: uute akende paigaldamise ja fassaadi renoveerimise käigus on korterite ventilatsiooniavad jäetud tegemata ning õhuvahetus halvenenud;

- ruumi, kuhu gaasiveesoojendi on paigaldatud, maht ei ole gaasiseadme ohutuks kasutamiseks piisav;

- gaasiveesoojendiga ruumi seinas või ukses või selle all puudub põlemisõhu juurdevoolu tagamiseks vajalik siirdõhu rest või ava;

-  väljatõmbeventilaatori kasutamine köögis või vannitoas häirib loomulikule väljatõmbele projekteeritud gaasiseadme normaalset toimimist;

Samal teemal

-  korterelamu ühisomandis olevaid lõõre (ventilatsiooni lõõrid, suitsugaaside väljajuhtimise lõõrid) ei ole puhastatud ega kontrollitud;

 - isetegijad paigaldavad gaasiveesoojendi põlemisgaaside väljajuhtimiseks mõeldud suitsutoru valesse lõõri. Kooskõlastamata võetakse kasutusele (või suletakse) teiste korterite kasutuses olevaid lõõre või ehitatakse ventilatsioonilõõr ja suitsulõõr kokku. Ühenduste teostamisel kasutatakse ka valesid materjale.

"Sääraste rikkumiste koosmõjus tekibki olukord, kus gaasiseadmel ei ole gaasi põlemiseks piisavalt õhku ning tekib vingugaas, mis ei saa väljuda selleks ettenähtud lõõri kaudu ja koguneb ruumi," räägib Teinemaa. "Rõhutan, ärge kasutage köögikubu ja vannitoas asuvat gaasiveesoojendit samal ajal! Sellisel juhul korterisisene õhuvahetus ei toimi enam normaalselt, põlemisjäägid ei saa väljuda selleks ettenähtud korstna kaudu vaid köögikubu töötamisel tõmbab see põlemisgaasid ja vingugaasi hoopis tuppa."

Seega, et hoida oma majapidamises õnnetus ära, peaks järgima oma eluruumide renoveerimisel ehitusnõudeid ja gaasiseadmete kasutamisel ohutusnõudeid. "Tehnilise Järelevalve Amet on aastaid teinud kodutarbija gaasiohutuse alast teavitust, personaalselt gaasiseadmetega elamutes elavaid inimesi teavitanud, teinud koostööd Päästeametiga, et jõuda võimalikult paljude inimesteni, keda see teema puudutab. Korteri nõuetekohaste ehitustööde ning gaasiseadmete korrasoleku ja nõuetele vastavuse eest vastutab aga omanik ise," toonitab Teinemaa

"Ja igasugune korterisisene gaasipaigaldise ümberehitamine tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga. Gaasitöid, nagu projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, remontimine, ei tohi kunagi teha ise! Neid võib teha üksnes eripädevusega isik, kelle kohta leiab infot majandustegevuse registrist," toonitab Teinemaa ning juhib tähelepanu tõigale, et reeglina tuleb kodutarbijal gaasiseadmeid ja -paigaldisi, nagu gaasiveesoojendi, gaasipliit, gaasikatel, lasta spetsialistil kontrollida ja hooldada kord aastas. 

Info gaasitööde tegijate kohta ning kodutarbija gaasiohutuse kohta laiemalt on kättesaadav TJA kodulehelt: https://www.tja.ee/et/gaasiohutuse-meelespea

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee