Eluasemetoetus tekitab meelepaha  

Lasnamäe ühe maja elanikud kaebasid nelja eluasemetoetust saava jõuka naabri peale nii linnaosavalitsusse kui ka maksuametisse.

Lasnamäe linnaosavalitsuse hoonete haldusosakonna peaspetsialist Svetlana Fedotova ütles, et elanike avaldust kontrollis nii linnaosa sotsiaalkomisjon kui maksuamet. "Hea meelega ei maksaks neile, aga kui tõendid on õiged, pole õigust keelduda," ütles Fedotova. "Maksuamet leidis, et palgatõendid on õiged. Sotsiaalkomisjonil pole aga õigust varanduse ülesmärkimiseks kellegi koju minna."

Lasnamäe linnaosavalitsuse vanema asetäitja Enn Raa ütles, et sealne linnaosavalitsus on eluasemetoetusi jaganud täpselt seaduse järgi. "Aga millega sa teed kindlaks, et inimene on rikas," märkis Raa. "See on südametunnistuse küsimus. Kui inimesel pole südametunnistust, siis on tal võimalik meid petta. Ja seda on tehtud."

Enn Raa sõnul hakkasid kuu pärast otsust, et vähem kui miinimumpalgaga tõendeid kompensatsioonitaotlusteks vastu ei võeta, linnaosa valitsusse tulema 700-kroonist kuupalka kinnitavad tõendid.

Elanikkonna maksude ida osakonna juhataja Leili Mureli sõnul on tavaliselt erafirmades topeltraamatupidamine ja osa palka makstakse ümbrikutes. "Kui on tark firma, siis polegi võimalik pettust kindlaks teha, sest tehingud ei kajastu kuskil," ütles Murel. "Topeltraamatupidamine on juba nii avalik, et sellest kirjutatakse isegi õppekirjanduses."

Murel väitis, et kuigi maksuametil võib tekkida kahtlusi, kas palk, mille inimene tuludeklaratsiooni kirjutab, on ikka see, mida ta tegelikult saab, pole maksuametil võimalik midagi ette võtta.

Mujal maailmas maksavad inimesed oma elamise järgi ja kui inimene tundub elavat üle näidatud võimete, on maksuametil õigus nõuda elanikult selgitust, kuidas ta sellise elutaseme saavutas.

Seaduses on öeldud, et isik on ise vastutav, kui ta oma andmeid võltsib. Raa sõnul pole dokumentide ehtsuses kahtlusi tekkinud. "Kui maksuamet ei suuda selgeks teha, et inimene naaritsakasukas saab üle 700 krooni palka, siis pole meil midagi teha," märkis Raa.

Leili Mureli väitel on see kohalike omavalitsuste asi, kellele toetust makstakse ja kellele mitte.

Esimesest aprillist peaks Raa sõnul eluasemekompensatsioon saama üheks osaks sotsiaaltoetusest. Sotsiaaltoetusi hakatakse maksma elatusmiinimumi järgi. "See on lahendus, kuigi pettust ei saa ka siin välistada," nentis Raa. "Uue süsteemi puhul on toetus omavalitsuste enda määrata."

TIINA SALUMÄE

Enn Raa peab eluasemekompensatsioonide taotlemist südametunnistuse küsimuseks: "Kui inimesel pole südametunnistust, siis on tal võimalik meid petta."