Tänaseks 21 trükis ilmunud ja 13 keelde tõlgitud „Kevade“ 1. osa avaldas Luts oma kulu ja kirjadega, 2. osa ilmus 1913 Noor-Eesti kirjastuselt. Raamat oli Lutsu esimene teos, mille ta kirjutas oma noorusmälestuste põhjal. Küllap on teose edu põhjuseks läbi aegade olnud selle tegelased, kes on ilmekalt karakteeritud, köidavad oma elulisusega ning on leitavad iga ajastu koolipoiste ja -tüdrukute hulgast.

4. jaanuaril 1970 esilinastus „Kevade“ film, millest sai Eesti üks kultusfilme. Filmi režissöörile Arvo Kruusemendile oli see esimene filmitöö ja ühtlasi esimene film Oskar Lutsu ekraanitriloogiast („Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“). Arvo Kruusemendi otsus kasutada filmis lapsnäitlejaid võeti nii kriitikute kui ka rahva poolt väga hästi vastu. Laste ehedad omavanuste kehastused erinesid tublisti omaaegsetest kuulsatest teatri-Tootsidest, Teeledest, Arnodest ja Kiirtest. 

Tänavu möödub 130 aastat rahvakirjanik Oskar Lutsu sünnist. Viis aastat tagasi, kirjaniku 125. sünniaastapäeva puhul austas interneti otsingumootor Google kirjanikku nii, et ehtis oma logo „Kevade“ tegelastega.

Allikad:

„Eesti ajalugu: kronoloogia“ (Ain Mäesalu jt). Tallinn: Tänapäev, 2015.

„XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1.01.1900–16.06.1940“ (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.

„XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. III osa, 1.11.1961–20.01.1981“ (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.

Krista Kumberg „Lastekirjanduse kiire areng“. Estonica entsüklopeedia Eestist: 09.10.2009.

Teelemari Loonet „Google austab „Kevadest“ inspireeritud logoga Oskar Lutsu“. Postimees, 07.01.2012.

Merili Nael „Eesti sajandi film on „Kevade"“. ERR: 30.04.2012.