Eesti uudised

RAHALISED ABIPALVED HANS H. LUIGELE: küsitavad summad jäävad vahemikku 5000–50 000 eurot (10)

Marvel Riik, 3. jaanuar 2018, 18:20
Hans H. Luik.Foto: Martin Ahven
Ärimees Hans H. Luik on enda sõnul saanud mitmeid rahasoove selleks, et noored saaksid teha film noir’e ehk n-ö tumedaid filme. Seejuures jäävad küsitavad summad vahemikku 5000–50 000 eurot. Lisaks filmidele küsitakse Luige hinnangul ebaproportsionaalselt palju rahalist tuge reisimisele ja välismaale õppimisele minekule. 

„On olnud üsna mitmeid soove saada raha selleks, et teha film, kellestki, kes on üksi, keda maailm ei mõista ja kes mõnikord lõpetab ka enesetapuga. Selliseid film noir’e, tumedaid filme. Neid tahavad noored teha,“ kirjeldab Luik rahasoove, mis on talle viimastel aegadel laekunud. Seejuures jäävad küsitavad summad vahemikku 5000–50 000 eurot.

„Hiljaaegu oli kaks väga ilusat Eesti tüdrukut, kes olid välismaal õppinud. Neil oli idee teha üks dokumentaalfilm ühest tsaariaegsest mälestisest Eestis. Ja ma nägin, et nad ei tea sellest mitte midagi,“ räägib Luik oma ühe emotsionaalsemast kogemusest. „Nende idee oli saada sponsorlus ja siis hakata ideed otsima. Ma olin sellises seisus nagu psühhiaater, kui ta näeb, et klient ei ole adekvaatne.“

Luik proovis olla delikaatne, kuigi soov oli vihastada. „Mõtlesin, et pagana liblikad küll, loodate ilma vähemgi sõrmeliigutuseta saada kõigepealt raha ja siis hakkate vaimu pingutama. See peaks vastupidi käima,“ märgib Luik, kelle sõnul tuleb praegusel ajal ka liialt palju soove, et minna Eestist välismaale õppima.

„Tihtipeale need erialad ei olegi kuidagi väga eksootilised. Neid ma kindlasti ei ole toetanud, kuna ma toetan maksumaksjana meie tasuta kõrgharidussüsteemi, mis on Eestile küllaltki kallis. Meenub veel kadunud rektor Volli Kalm, kes mulle ütles, et keskmiselt lähevad noored Eestist välja kehvema tasemega koolidesse kui on Tartu ülikool.“

Rääkides kummalistest juhtumitest, mis on tutvusringkonnas kõrva jäänud, kerib Luik aja tagasi krooniaega. „Üks kord soovisid Eesti invasportlased sõita võistlustele Austraaliasse. Minu meelest see raha oleks küll läinud eelkõige võõramaa lennufirmade toetuseks,“ sõnab Luik, kelle sõnul küsitakse praegugi raha reisimiseks liialt palju.

„See oli krooniajal, aga lennupilet ei ole võrreldes spordirõivastuse või hotelliga mitte pennigi odavnenud. Teisele kontinendile sõitmine oleks sellest sponsorlusest võtnud suurema osa,“ täpsustab Luik, kes eelistab otsetoetusi, jättes lennuliinid vahele.

Samas ei viita eelpool öeldu, et Luik palvetele sootuks ei ütleb. Mõne asja puhul laotakse raha lauale ilma selgitusi küsimata. Näiteks näitleja Jüri Krjukovi puhul, kui Luik aitas rahaliste vahenditega tuua Venemaalt Eestisse eraarsti, lootuses, et viimane saab aidata vähki põdevat näitlejat.

„Ma olen kõvasti annetanud läinud aastal ja ütleksin, et annetus toob annetajale sama hea enesetunde, kui rahasumma saajale. Eriti hea meel on, et ma saan täita oma kadunud isa suunist, toetada vähiuuringuid ja hädas olevaid kirjandusinimesi, seda just koos minu andeka sugulase Viivi Luigega.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee