Alanud aasta on uue keskerakondliku valitsuse lubaduste täitmise aasta, kui peame hakkama nägema võimuliidu rohkem kui aastase töö vilju. Aasta langeb koguni topeltsurve alla, sest järgmise aasta kevadel toimuvad riigikogu valimised. Seetõttu on võimuparteide huvides, et rahvas tunnetaks igal juhul võimuliidu otsuste positiivset mõju oma rahakoti peal.

Siin peitub ka oht, et valitsuses tekib kihk hoogustada seniseid kulutusi veelgi, hoolimata opositsiooni ja majandusinimeste hoiatustest. Seni läheb majandusel hästi, väljavaated on spetsialistide hinnangul head, kuid ettenägelikud inimesed säästavad edukatel aegadel mustade päevade tarvis. Kui valitsus käitub vastupidi, siis on see kindlasti ohu märk.  

Tervet eelmist aastat saatis võimupoliitikute mantrana korrutatud lause, et maksumuudatuste tulemusel hakkab enamik meist saama kuus kuni 64 eurot rohkem kätte. Astmeline tulumaks ja valitud madalad maksuastmed tähendavad, et edukamate maksukoormus suureneb. Kuna olukord on uudne, tuleb põnevusega oodata inimeste maksukäitumist: kas suureneb OÜ-tamine, lahkutakse kõrgete maksude eest välismaale tööle või väheneb huvi ettevõtlusega tegelda. Sest ka ettevõtlusega seotud maksukoormus kasvab ega jäta oma mõju avaldamata. Kindel on seegi, et senise vaieldamatult lihtsa maksusüsteemiga harjunud Eesti saab maadelda suure maksusegadusega.

Samas on juba aasta esimestel päevadel näha, kuidas valitsus 64 eurot meie käest tagasi korjama hakkab: bensiinihind kerkib juba aasta algusest kuue aktsiisisendi võrra – ja niiviisi kolmandat aastat järjest. Kas seda hinnatõusu suudab kuidagi kompenseerida maakondlik tasuta ühistransport? Karta on, et sellest projektist kujuneb tegelikult toimiva lahenduse asemel pigem ühe erakonna propagandaruupor, muidugi meie kõigi taskust saadud raha arvel. Alkohol pole küll esmatarbekaup, kuid järjekordse aktsiisitõusu tulemusel liigub maksuraha veelgi suurematel kiirustel Läti suunas. Valitsus peab ähvardava eelarveaugu olukorras näitama mustkunstnikuvõimeid, ja väheneva laekumise kiuste kulutusi suuremana hoidma. 64 eurot aitab jõudsalt kahandada ka majanduskasvuga kaasnev inflatsioon, mis novembris oli 4,2 protsenti.

Piltlikult öeldes näitab alanud aasta, kas tõusva majandusega riigi üle võtnud võimuliidu kärnerivõtted tagavad hea saagi või tüürib uus poliitika meid ikalduse suunas.

Jaga artiklit

40 kommentaari

N
nii see on  /   22:54, 7. jaan 2018
Reformi viljumisi "nautisime" 17 aastat finisheerimisega viie vaesema riigi hulka
B
Brunn  /   08:43, 5. jaan 2018
Lubage NAERDA-hullikesed rattas.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis