Süstlad Sitsi asumi kahjude vähendamise keskuses. (Teet Malsroos)

Skandaalse Sitsi süstlavahetuspunkti tegevust pärssiv avalik huvi on viimaks hajunud, mistõttu saab keskus eesmärgipäraselt tegutseda ning narkomaanidele vajalikku teenust pakkuda.

Veel oktoobri alguses – kaks nädalat pärast avamist – võis inimtühjas süstlapunktis tunda kohalike elanike ja poliitikute hirmu külvava lobitöö vilju, mida seejuures ajakirjandus suuremal või vähemal määral ka leheveergudel võimendas. Tulemuseks külastas avamisjärgsel 14 päeval süstlapunkti kõigest kolm sõltlast. Viimaste kuudega on aga olukord liikunud paremuse poole.

Kui poole septembri ja oktoobri vältel külastasid sõltlased süstlapunkti kõigest kaheksal korral, siis novembri vältel registreeriti juba 36 külastust. 21. detsembri seisuga oli jõulukuu jooksul nõelu vahetamas käinud 26 narkomaani.

Pühadele eelnevate nädalate jooksul kogusid punkti töötajad sõltlastelt kokku 5434 süstalt. Tervise Arengu Instituudi (TAI) avalike suhete juht Gea Otsa sõnul on tänaseks tekkinud ka püsikliendid, kes käivad just Sitsi tänaval nõelu vahetamas. „Süstlaid ei võeta vaid endale vaid viiakse ka teistele,“ teab ta rääkida.

Sitsi 28 majas tegutsev kahjude vähendamise keskus on 21. detsembri seisuga jaganud laiali 6466 uut nõela.

Arengu taustal kumab aga varjupilvena kohtuvaidlus Sitsi 28/30 korteriühistu ja süstapunkti ruumide omaniku vahel. Tegemist on juba teise kohtuasjaga, mis puudutab antud äripinda . Ka sügisel üritas ühistu esialgse õiguskaitse taotluse korras süstlapunkti kinni panna, ent toona otsustas Harju maakohus, et see poleks mõistlik.

„Kohtunik viitab oma otsuses, et kohus ei saa kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid põhjendusega, et narkomaanide ohtlikkus ja ettearvamatus on üldteada asjaolu,“ vahendas oktoobris ERRi uudisportaal kohtunik Toomas Ventsli allkirjaga kohtumäärust.

Tervise Arengu Instituudile ruumid rendile andnud ettevõtte Kindralite Kinnisvara OÜ omanik Toomas Mardi sõnul tuleb praegu kohtuistung lihtsalt ära oodata ja alles siis saab edasi vaadata. “Kas me soovime olla nagu kolmanda maailma riik või me soovime olla arenenud maa,“ leiab Mardi.

Mehe hinnangul on Eesti antud valdkonnas paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes suuresti nii-öelda rongist maha jäänud, mistõttu ei tohiks kindlasti sammu veel kord tagasi astuda ning süstlapunkti sulgeda.

„On jõutud konsensusele, et see on üks võimalus probleemiga tegeleda ja see on ühiskonnale nii-öelda kulutõhus. Kui Tallinnas oleks kümme süstlavahetuspunkti, siis kokkuvõttes ühiskond võidaks. Vabaneks kiirabi ressurssi, poleks nõnda palju HIV-i ja hepatiidihaigeid. Sest täna on ju see probleem, et need haigused, mis narkomaaniaga kaasnevad, kanduvad edasi ka nii-öelda tavalisetele inimestele,“ leiab Mardi.

Sitsi 28 korteriühistu esimehe Dmitri Griškun ütles detsembri alguses Õhtulehele, et elanikud ei soovi majja punkti. Samuti tõi ta välja, et keskust külastab väga vähe sõltlasi.

Jaga artiklit

41 kommentaari

J
Juku.  /   09:34, 4. jaan 2018
Kuna seal kanepit jagama hakatakse.
N
nii tore  /   22:28, 3. jaan 2018
et riik kasutab oma eelarvet mõistlikult - muidu peab hakkama lastele huviringide toetust maksma või noortele peredele abi osutama

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis